Noblessneris näitusel

Kuna Ranniku matkaraja läbimine sai keset päeva otsa ja tundus, et tegelikult võiks ju midagi veel teha aga käia enam väga ei tahaks.

Mul tuli meelde, et Disainiöö raames on viimast päeva avatud disainitänav Noblessneri valukojas. Sõitsime kohale ja vaatasime üle nii disaini kui valukoja.

Lõpuks ometi oli Noblessneri linnaku poole paar treppi tehtud. Ma olen seal korduvalt hädas olnud, et jõuan viimasel minutil ja pean leiutama hakkama, kuidas mõistlikult alla pääseda. Esimesel korral oli mul 2 minutit aega, nii et ma ronisin üle piirde ja jooksin “mäest” alla, nii et tolmu pilv oli taga. Edaspidi hakkasin katsetama, läbi Kalamaja pargi ja tööstuse tn poolt. Samas polnud Kalamaja pargi värav sugugi iga kord lahti, ühesõnaga oli seal kogu aeg üks paras jant. 🙂

Ega mul maja ja disaini kohta suurt juttu polegi seega lisan väikese pildigalerii, saab mingisuguse ülevaate, mis seal toimus.

Peale seda kummilõhnalist hetke lõhnas järgmine koht nagu paradiis 🙂

Mul oli päris hea meel, et viitsisime ennast kohale vedada hoolimata väsimusest.

Advertisements

Ranniku matkarada Tiskre -Tallinn

Plaanisime minna Ranniku matka Laulasmaa- Vääna-Jõesuu retkele. Läksime ka aga õige kiiresti läksime oma teed. Seega oli jäänud veel 2 võimalust Ranniku matkarada käia. Kuna Suurupi- Tiskre oli nii värskelt läbitud siis ausalt öeldes väga ei viitsinud seda rada uuesti läbida kuigi jah, sel korral oleks enamus ajast üleval olnud. Eks sellistel radadel on turvalisus kõige tähtsam ja eramaad ei ole soovitatavad jne. Ühesõnaga minu mõistes on see suhteliselt kõige igavam rada, mis olla saab aga ma ikkagi tahtsin näha, mis toimub 🙂

Seega liitusin viimase etapiga Tiskrest Lucca eest Tallinna sadamasse. Üllatav oli see, et mina jõudsin esimesena kohale ja ma pean ütlema, et ma ei jõudnud ilmatuma vara sinna. Tegelikult ma mõtlesin, et nad on juba minema läinud. Kuna üks tuttav pidi ka tulema siis igaks juhuks helistasin küsisin, kus ta on. Oli ka alles teel.

Suts enne üheksat tulid lätlased ka. Minu hämminguks meid rohkem ei olnudki. Ma oletasin, et Tallinnas on inimesi murdu, eriti arvestades, et matkast ja matkarajast oli värskelt Ringvaates juttu.

Samas muidugi polnud üldse arvestatud, et kohalikud võivad bussidega sõita. Tallinnast- Tiskresse käib nädalavahetusel 1 buss tunnis ja see läks ka nii valel ajal kui  võimalik. Ehk koha peal oli võimalik veeta 45 minutit ehk siis selle ajaga jõuab Tallinnast jala ka peaaegu kohale 😀

Järgmine buss jäi 15 minutit hiljaks ja kuna ei tea kust rada täpselt läheb siis oli suhteliselt raske selle peale lootma jääda, et liituks tee peal.

Ka õnnestus mul sel korral kõik fotod tuksi keerata 😀  Ühesõnaga ma absoluutselt ei vaadanud ega kontrollinud midagi. Fotoka väikese ekraani peal ei pannud nagu eriti hästi tähele ka, et midagi valesti oleks. Aga oli väga valesti. Esiteks oli mul mingi plekk objektiivil, mis torkab eriliselt hästi silma just inimeste peal,  Objel oli ka mingi nupp manuaalse peale nihkunud, mis tähendab seda, et näpuvahel pilti tehes on üsna kindel, et sa saad udused pildid. A see selleks. Niikuinii eriti palju pilte ei viitsinud teha.

Grupipilt Lucca ees ja hakkasime minema.

Mind huvitas see, kuidas me Tiskrest Kakumäele pääseme.  Nagu ma aru sain siis oli igale etapile mõni kohalik kaasatud, kes enamvähem teed tundis. Sel korral olin mina ainuke, kes enne oli enamvähem kusagiltki selle maa läbi käinud. Ainult Tiskrest Kakumäele polnud ma käinud 🙂 Tiskres sai tänu minule ka korra võsa vahele põigatud sest ma teadsin, et sealt saab otse läbi 🙂

Kuna me tuiasime suhteliselt sihitult sest ülekäigu koht oli teadmata siis nägin ühe õue pealt meest ja lihtsalt küsisin kust on võimalik läbi minna. Pidime natuke maad tagasi minema ja siis tuli välja muidugi, et seal on eramaa ja ametliku rada sealt teha ei või. Ehk lõpuks jalutasime maanteeni välja, sealt Vana- Rannamõisa teele ja tegime hiiglama pika ringi. Ja mind nii vaevas see, et ma teadsin et tegelikult peaks kusagil Tiskre tee sild ka olema. Ma muidugi ei tea, mida see endast kujutab aga kuna gps-i peal seda ei näidanud siis ma ei hakanud igaks juhuks vaidlema kah.

Sealt siis mööda Kakumäe teed Räime tn. Olimegi Kakumäe rannas. Veetase oli eelmise korraga võrreldes olematu 🙂

Järgnev osa oli mulle ka huvitav kuna ma olen Kakumäe ps. ainult panga alt tiiru peale teinud. Nüüd nägin  mismoodi ülevalt poolt asjad välja näevad.

Mustkivi on nagu hai pea.

Ülevalt alla vaadates tundus täiesti arusaamatu, miks eelmine kord all olles tundus asi päris hapu, ma kaalusin isegi tagasi minekut 😀 Aga nagu ma ütlesin oli siis veetase ka märksa teistsugusem 🙂

Üks mälestuspink oli pangaservale seatud.

Edasi liikusime mööda panga serva, ilmselt seda matkarada, kus meie liikusime varsti enam olemas ei ole sest see oli lihtsalt nii ääre peal.

Ümber nurga natuke Tallinna poole jääb Peeter Suure merekindluse mingisugused punkrid. Ühe juures käisime vaatamas, piilusime sisse ka. Teisest jalutasime üle. Ega see naljalt välja ei paistnud ka kui vaadata ei osanud.

Ausalt öeldes nägi see ülemine tee isegi parem välja kui oleks oodanud.  Puude vahelt oli enamus aega meri ja pankrannik vaadeldavad. Rada eriti hullult sopane ka ei olnud. Eelmine kord alumiste punkrite juures tundus küll, et asi on lootusetu kui põlvini sopas ringi ei taha käia.

Natuke enne sadamat oli koht, kust läbi ei pääsenud, nii et pidime minema “sisemaale”. Samas oli see selline väike kõrvalepõige eramajade vahel, et ei olnud kuidagi häiriv vaid pigem isegi nagu väike vaheldus. Peale selle lasid seal ringi roti suurused koerad, kes meid lõbustasid. Neid oli seal palju.

Kas ületada sild? Mh, otsustasime sel korral kraavist minna 🙂

Sadamas ootas meid tuttav tuust, rebase poeg.

Ranna ülemist äärt mööda liikusime edasi kuni vabaõhumuuseumi aiani.

Natuke maad saime käia kahe aia vahel.

Kõige nürim osa oli muidugi tänava äärse aia kõrval kõmpimine. Erilisi alternatiive ka pole. Rannast pääseb küll läbi aga iseasi kui lubatud see on. Kui mina seal käisin polnud mingit probleemi, samas olen kuulnud, et sealt on inimesi ära ka aetud.  Ainuke variant oleks üleval, teisel pool teed metsa vahelt üritada aga polnud mõtet pakkuma hakata kui ise ka ei tea, mis seal on.

Tee ääres olid mõned uhked erakad.

Läksime Rocca al mare promenaadile.  Seal hakkas selline reklaam silma 🙂 Tundus kuidagi kummaline aga jalad olid justkui veidi väsinud. Arvestades, et feissaris oli välja hüütud, et matka teekond on 17 km, siis tundus see üliväga kummaline. Aga kui A järgi vaatas siis tuli välja, et me olime selleks ajaks juba oma 17 kilti täis kõndinud.

Edasi oli veel hulk maad minna.

Mustjõgi

Stroomi rand oli jälle veetu. Mul tekib juba küsimus, kas seal üldse vett kunagi on. Aga kuna ma olen seal ise üleujutusi näinud siis vahest ilmselgelt on 🙂

Edasine oli puhtalt mööda tänavaid liikumine. Kusagil oli mingi kaart, mille järgi ma sain aru, et peaks nagu mööda Tööstuse tn otse linna minema ja kogu lugu. Volta nurga peal ma nii muuseas küsisin, et äkki võiks Kalaranda keerata.

Tuli välja, et võis küll juhul kui ma ikka tean kuhu ma neid viin 😀  Noblessnerit, lennusadamat ja Patarei vanglat nähes leidsid lätlased, et see oli väga hea mõte sealt kaudu minna 🙂

Kuidagi  teistsugune vaatepilt oli. Vangla oli nii nähtaval, nii avatud.

Ah jaa. Nagu te ehk võibolla märkasite jätsime sujuvalt vahele nii Kopli kui Paljassaare. Miks ja kes seda ala ei soovitanud ma teada ei saanudki. Samas oleks ühes kohas palju näidata ja rääkida ja teises kohas lihtsalt loodus keset linna ja veel mõni Peeter Suure punker.  Koplis professorite küla, BLTR ja Kopli kirik. Hetkel veel ka Kopli liinide korjused.

Saime taaskord üle vaadata linnahalli ja sultsi graffiti, mis oli juba osaliselt maha pestud.

Töö oli pooleli kuna sel ajal oli just see eesistumise värk. Tänu sellele ei tahetud meid ka Linnahalli treppide alt läbi lasta. Aga väikese töötlemise tulemusel me siiski saime läbi.

Lõpp oli sadamas.  Kokku tuli kilomeetreid 27. Pidi oleme kõige lühem etapp aga kogemata sai vist kõige pikemaks. Mingi väga üldise kaardi joonistas telefon kah. Alguse osa ei maksa väga tähele panna sest A jalutas oma moblaga Tiskre peal ringi enne kui päris matkale läksime.

Väike lõpupidu oli kah, šampusega ja puha.

Orienteerumine ühistranspordiga

Otsustasime minna autovabal päeval ühistranspordiga orienteeruma. See tundus selline hea katsetamise koht olevat. Mina isiklikult olen orienteerunud kunagi põhikooli ajal, koolis kohustuslikus korras, mis tähendas seda, et üks kes kaardi tundis jooksis ees ja teised tema järel. Ma pean tunnistama, et mina olin alati kaasajooksik.

Muidugi nüüd, kus ma mõned matkad olen korraldanud ja ise ringi vaadanud siis kaarti ma lugeda oskan aga pigem kipub nii olema, et ega väga ei viitsi. Meeldib rohkem juhuslikult ringi kolada ja kui häda käes siis kaardi pealt mõni orientiir leida 🙂

Ehk siis meie plaan oli paar punkti koguda ja lihtsalt päeva nautida, finish uuesti üles leida ja enne kahte tagasi olla.

Orienteerumine kestis 2 tundi ja selle aja jooksul tuli nii palju punkte koguda kui jõuad. Mõni punkt oli lisaülesandega. Kaugemad punktid andsid 3 punkti, lähemad 1 punkti. Ühistranspordi kasutamine punktide vahel veel omakorda 1 punkti.

Mis mulle kohe üldse ei meeldinud oli alguses kaartide laiali jagamine, ma küll ei osaka ka ise mingit head varianti välja pakkuda aga ma tundsin ennast suhteliselt kõhedalt suures rahvamassis, mis pidi maast kaarte haarama ehk siis oli nagu väike võimalus, et sind trambitakse lihtsalt jalge allas vms?! Õnneks on eestlased siiski suhteliselt rahumeelsed ja asi läks üsna normaalselt. Ka oli minu jaoks imelik, et need, kes oma kaardid olid kätte saanud jäid koha peale seisma ja plaane pidama, selle asemel et eest ära minna.

Õnnelikult oma kaardi kätte saanud, läksime istusime eemale pingile ja vaatasime, mida meil teha õnnestuks. Optimaalne plaan oli umbes 10 punkti, et ei peaks jooksma ja jõuaks ühistranspordiga selle 2 tunni jooksul asjad aetud.

Jala Lembitu parki, edasi bussijaama, bussijaamast poolamäele ja sealt Pärnu mnt. viadukti alla. Ja kui aega üle jääb siis oli variant Kalevisse minna või Kosmose juurde. See oli kogu plaan. Paar punkti oleks bussiga sõitmise eest ka saanud. Seega selline 12 punkti oleks juba täitsa OK olnud.

Kuna me midagi saavutada ei üritanud siis oli asi, nii et läksime Lembitu parki suhteliselt suvaliselt ringiga, selle asemel et kaardilt vaadata kuhu minna ja üldse esimese tunni me tegelikult “raiskasime” ära. 🙂

Sealt läksime Tartu mnt-le, et sõita trammiga bussijaama. Tramm tuli liiga õigel ajal, muidu oleks läinud ja võtnud Politseipargi punkti ka ära.

Bussijaamast saime bussiga ühe peatuse võrra  edasi, et poolamäele minna.  Poolamäelt Pärnu mnt viadukti alla minna tundus kõige mõistlikum jala. Seal sai ka õrnalt puusse pandud sest ega ma kaarti vaadata ju ei viitsinud. Aga ring eriti suur õnneks ei tulnud.

Kui nüüd aus olla siis ega ükski normaalne orienteeruja tee ääres pilti ka ei tee 😀

Viadukti alt läbi, üle raudtee Asula tänavale ja sealt edasi Pärnu mnt-le bussi ootama. Alguses plaanisime ainult Kalevi võtta aga tundus, et Hallivanamehe võiks kah võtta. Sellega läksime ka veidi alt, pigem oleks võinud Järvel maha minna oleks tervelt 100 meetrit kokku hoidnud 🙂

Selleks ajaks hakkas nagu väike hasart ka tekkima.

Delta plaza kp-s oli 1 punkt +lisaülesande eest 2 punkti. Lisaülesandeks oli BalSnacki ümmarguse krõpsu viskamine karpi, mis asus nii 4-5 meetri kaugusel. Tuul ka veel puhus, nii et asi näis suhteliselt lootusetu. Aga sellega läks kuidagi eriti hästi, et ma võtsin pallikese näpu vahele ja veel seletasin midagi ja nad näitasid, kuidas ma võiks lähemale seista jne. Aga mul pole ju kannatust, selle jutuajamise käigus ma lihtsalt sellise naiseliku nõksuga viskasin krõpsu minema ja see kukkus kasti. Igatahes ajas see kõiki naerma. Huvitav, kas ma olin selle päeva parim täpsusviskaja?

Kuna bussi ei tulnud läksime sealt Kalevisse, kus ma suutsin muidugi parima prohmaka teha, mida üldse teha saab. Läksin veidi maad igaks juhuks jooksuga sest buss pidi varsti tulema ja oli vaja kaart kp-s enne ära regada. Bussipeatuse juures jäin seisma ja kaardi uurima, et kus see punkt võiks olla.  Seisan ja vaatan ja kui ma lõpuks kaardi alla lasin siis üks mehike seisis mu nina all võibolla paar meetrit eemal, suur silt selja taga.  Aga midagi öelda ka ei võinud, kõik teised punktid lehvitasid juba kaugelt eemalt. 😀 Aga bussi peale me jõudsime, nii et lõpuks oli kõik hästi 🙂

Meil oli umbes 30 või 40 minutit aega. Otsustasime Kosmose punkti ka ära võtta, see asus Tõnismäe veetorni juures. Ja siis tundus, et Falgi park on siinsamas ja Taani kuninga aed jääb ka tee peale.

Kuna siis jäi veel 15 minutit aega siis ma ei tea, kas ma olen auahne, hasartne või tahan lihtsalt võimalikult palju korda saata aga otsustasin meie eest ära, et me võtame rohelise turu punkti ka. A arvas, et me võiks finishisse minna, et kui me minuti hiljaks jääme siis võetakse see punkt meilt niikuinii ära. St iga hilinetud minutiga läks üks punkt maha.

Kuna meil oli kiire ega siis polnud aega kaarti ka vaadata 😀 Nii et me tegime pisikese ringi jälle sisse. Ja kui ma sealt nurgatagant ühele kp tütarlapsele sülle jooksin siis suunati kaamera näkku ja tehti pilti. Ilmselt passitigi neid viimaseid tulijaid.

Igatahes oli meil 7 minutit ja natuke alla kilomeetri minna. Aga kuna tee kulges läbi vanalinna siis seal turistide vahel kõige parem joosta just ei olnud. Kuna mul on üks auguga kivi koti külge pandud ja see kolises vastu  kohvitermost siis see oli iseenesest väga hea, inimesed tõmbusid ise juba kõrvale kui kolinat kuulsid.

Seega me jõudsime 2 minutit enne kahte. Edasi anti igasugu söödavat ja joodavat nänni ja oli Tanel Padari kontsert. Autasustamist ootasime ka kuna lootsime, et öeldakse võitjate punktisummad. Aga ei. Seega tegelikult läks hunnik aega raisku lihtsalt.

Hiljem küll avaldati kõiksuguseid andmeid netis. Tuli välja, et me olime täitsa tublid 🙂 40 koht 121 lõpetanud meeskonna seas on ju päris hea.  Üldarvestuses 123 koht 311 seas pole ka paha. Aga natuke kripeldab ikka, et kui oleks natuke veel pingutanud… 😀

Lisainfo meie kohta 🙂

Käpad

Punkte 24
Läbitud kontrollpunktid: “Lembitu park”,Bussijaam,”Poolamäe park”,”Pärnu mnt. viadukti all”,”BalSnack Delta Plaza”,”BalSnack boonus punkt Delta Plaza”,”Kalev bussipeatus”,Veetorn,”Falgi park”,”Taani Kuninga aed”,”Roheline turg”
Finiši aeg: 13:57:46
Sõidud: 4

Umbkaudne (kaart) ka sellest, kus me ringi tuiasime. Ümmarguselt sai käidud/joostud 10km/1159km