Ümber linna piiri. Esimene lõik.

05.02.2017. Tallinna piiri matk.

FB- s kuulutati matk välja ja kellaeg jäi esialgu pisut lahtiseks. Mina otseloomulikult tahtsin kaua magada aga kõik teised olid minu vastu ja tahtsid hommikul vara välja minna 😀 Ühesõnaga leiti kompromiss, mis ei olnudki kompromiss ehk pidime Tiskres 10:20 kokku saama aga mulle tähendas see ikka seda, et ma pidin enne 9 bussi peatuses passima Samas võtsin asja nii, et kui ärkan siis lähen ja kui magan siis ei lähe.

Ärkasin täiesti õigel ajal. Jõudsin isegi kohvi juua. Igaks juhuks panin 20 minutit enne bussi aega kella helisema, et ma lihtsalt “unistama” ei jääks ja bussist maha ei jääks. Kusjuures bussi peale ma jõudsin täpselt.

Bussiajad on pühapäeval eriti kehvad. Ühe bussiga jõudsin 12 minutit varem kohale, teisega oleks tõenäoliselt maha jäänud järgmisest bussist.

Passisin peatuses. Mõtlesin, et kustutan fotokast pilte. Ega ma kõige kirkam kriit sel hetkel ei olnud. Selle asemel, et kaart formattida, kustutasin pilte ükshaaval. Mingi ilmselgelt peolt tulnud poiss tuli juttu ajama. Kuna ta alustas vene keeles siis ma lihtsalt ignoreerisin teda ja kustutasin oma pilte edasi. Kuna tüüp silmnähtavalt keelt ei osanud, hakkas inglise keeles rääkima. Lõpuks tal siis nii palju edu oli, et ma talle oma nime ütlesin, mille peale tekkis sügav vaikus. Mingi minutikese pärast küsis tüüp juba eesti keeles, et kas me oleme mõnel kunsti üritusel kohtunud. 😀 No ma pakusin, et ei ole aga siis meil oli juba ühine jutu teema. Igatahes sõitis ta mu´ga Õismäe lõppu kaasa ja mul oli päris lõbus…. aga sealt edasi tahtsin ma oma asjadega tegeleda. No ja tänu sellele, et ma üritasin tüübist lahti saada ei olnud mul aega mõelda sellele, et ma seisan valel pool teed peatuses ja ühesõnaga ma jäin kolmandast bussist täitsa “blondilt” maha.

Kui ma tüübi lõpuks minema saadetud sain, siis helistasin retke juhile ja leppisime kokku, et saame Tiskre oja juures kokku. Mulle sobis sest Harku Järve ring oli mul ka juba ammu plaanis. Samas kuna mul puudus igasugune ettevalmistus, siis polnud mul aimugi palju maad mul minna on ja siis ma käisin kiiresti.

Järve ääres oli imeilus. Kõik oli härmas.

Üsna kiiresti olin ma Tiskre oja ääres. Õieti sel hetkel ma ainult oletasin seda 🙂

Mul polnud kõige õrnemat aimugi kui pikalt ma seda oja äärt mööda minema pean ja kas ma ka sellest üle saan jne. Lippasin edasi.

Sain üle oja ja metsa vahele.

Huh. Õnneks polnud ma ainus, kes bussist maha jäi. Nii et niikaua kui teised Tiskrest tulid ei pidanud ma mitte üksi tee ääres aega veetma.

Kui kõik kohale jõudsid siis liikusime koos mööda piiri kuni Harku metsani välja. Kuna matka algus oli looduse poolest nii ilus siis pärast nagu ei viitsinudki eriti pilte teha. Pealegi teised tegid ju niikuinii 😀

Astangu Rimi ees tegime teepausi.

Nii palju meid oligi.

Jalutasime Harku metsast rongi peale. Balti jaamast otsustasime edasi trammiga minna aga kuna sellest ka maha jäime siis läksime jala Narva mnt-le. Kui ma lõpuks üksi jäin siis ei viitsinud bussi oodata ja mõtlesin, et lähen järgmisesse peatusse edasi. Kui ma juba seal olin ja ilm nii ilusaks läks otsustasin, et Kadrioru pargis oleks päris ilus jalutada ja lõpuks läksin ma üldse jala koju 😀