Linna piiril Harku – Pääsküla – Männiku

19.02.2017 Kilomeetreid umbes 15, pigem pakuks natuke rohkem. Matkamise kilomeetreid sel aastal kokku 180.

Nende linna piiri matkadega on nii, et nüüdsest võib mind vist suisa krooniliseks hilinejaks pidada. Ma ei saa just päriselt öelda, et ma kõigile hilinenud oleks, sest kõige kõige esimesel olin ma siiski õigeaegselt platsis. Samas on see jube imelik sest muidu ma ei hiline tavaliselt mitte kuhugi, pigem olen esimeste seas kohal ja saan pikalt oodata, mis mulle üldse ei meeldi 🙂

Ühesõnaga selle pika jutu jätkuks saan ma öelda, et ma jäin järjekordselt hiljaks. Selles mõttes on pühapäev halb päev, et kui bussist maha jääd siis ei  jää mitte 5 minutit hiljaks vaid vähemalt 15.

Sel korral oli vähemalt see hea, et kohale sai kahe bussiga. Halb on see, et need bussid omavahel üldse ei klapi 😀 Nii palju kui ma seda varianti kasutanud olen on alati nii, et näed ühe bussi aknast, kuidas teine buss ära sõidab.

Ühesõnaga oli mul laialt aega, millega polnud midagi peale hakata. Vihma sadas ja libe oli jne. Aga et nii igav poleks tegin vahepeal vihmavee mullidest pilte.

15 minutit hiljem sain bussi peale. Peatusest oli vaja veel 800-900m minna, nii et andsin igaks juhuks teada, et ma tulen ka 😀

No põhimõteliselt ma tegelikult ei oodanud, et kogu kamp mind ootama jääb vaid lootsin, et nad käivad sutsuke aeglasemalt, et ma järele jõuaks või midagi sellist. Aga jah ma suudan enda ümber kaost külvata 😀

Üks inimene ootas mind alguspunktis, teine sihi otsas, kus me metsa pidime keerama ja kõik teised olid kadunud ja keegi ei teadnud midagi, ega kellelgi polnud kellegi telefoninumbrit. Mul oli tegelikult päris naljakas kui aus olla 🙂

Õnneks hüppasid teised varsti kusagilt võsast välja ja saime edasi liikuma hakata.

Nii me metsa vahel marssisime mööda sihti. Midagi väga erilist ei olnud ja ei toimunud. Paaris kohas tuli kraavi ületada aga nendel kraavidel oli õnneks jää peal 🙂 Vihma kallas, nii et pilte eriti ei teinud. Lõpp punkt sellel korral oli Pääsküla vana kivisild.

Kuna mingi plaan oli niikuinii “järgmine etapp” ka läbi käia siis mul oli vaim valmis. Kuigi ma lootsin, et meid on natuke rohkem, jäime kolmekesi.

Kuna meil olid teadjad ja kaardid ja kompassid kaasas, siis mina lasin ennast lõdvaks ja kõmpisin sinna kaasa, kuhu mind veeti 😀

Ehk siis tegelikult läksime veidi “metsa”. Aga eks see annab ka omad nüansid käikudele juurde.

Kui me olime küllaltki pikalt mööda liuvälju jalutanud, jõudsime ühe libeda tee otsa, mida mööda pidavat Männikule 5km olema. No ei tahtnud seda mööda minna ja eks siis küsisime inimestelt nõu: kust üle jõe saaks, et päriselt mööda piiri kõndida.

Põhimõteliselt pidime algusesse tagasi kõndima ja otsast peale hakkama. Läksime üle silla.

Sealt samast algas ka kohe lühike laudtee jupp, mis viis Pääsküla prügimäele.

Ma pole varem prügimäe juurde sattunudki, nii et see oli väike komm sellel matkal.

Huvitav on see, et ühel pool mäge on sillad ja laudrajad aga teisel pool mäge sildid, et territooriumil viibimine keelatud. Saa siis aru :D?!

Veidi vaadet nautinud läksime alla tagasi. Sealt leidsime teise silla, kust algas järgmine laudtee.

Mis lõppes ei kusagil ehk sai jõe ääres lihtsalt otsa.

Kuna maa oli külmunud siis otsustasime siiski võimalikult piiri mööda minna.

Lehtersüldik

Kohati oli võsa nii tihe, et teised kadusid mõne meetriga silmist ainult raginat oli kuulda 🙂

Jõudsime kellegi hoovi aga vähemalt oli seal sild ja sai üle kraavi.

Natuke maad saime pilliroo vahel kõndida.

Ja lõpuks jõudsime “tavalistele” pääsküla raba radadele.

Väike tee- ja puhkepaus tornis.

Natuke maad edasi on aiataguse allikad. Raudselt üks lemmikumaid kohti pääsküla rabarajal.

Sealt läksime otse üles Männikule.

Käisime ühes vanas lagunenud majas.

Jalutasime mööda aia äärt kuni teeni välja ja sealt bussi peale.

(Ametlik kilometraaž/minu kilometraaž)
Iru-Merivälja 11 km
Haabersti, Harku 13km/22km

Kui sul tekkis huvi ja tahad ka piiri peal matkata, siis rohkem infot leiad Facebooki lehelt : Saja raja retked.