Skulptuuri retk

EKAl olid avatud uste päevad ja sellega seoses on veel vist mai lõpuni igasuguseid põnevaid üritusi. Mina kui matkasell ja kunstihuviline haarasin hoobilt võimalusest minna skulptuuri retkele.

Kohtumine oli kell 17 Marie Underi kuju juures Rahvusraamatukogu ees. Sel korral jõudsin ma viisakalt 10 minutit varem kohale ja hiiglama igav hakkas. Lõpuks ma juba hakkasin kahtlema, et kas ma ikka vaatasin õiget päeva ja õiget kellaaega 😀 Saabus üks noormees, kes ilmselgelt kavatses ka matkata. No ja umbes täpselt kell viis saabus ka EKA skulptuuriosakonna juhataja. Ma pole ammu ühelgi kunsti üritusel käinud, juba on meelest läinud, et need kipuvad veidi hiljem peale hakkama.

Kuna teejuhte pidi 2 olema ja jalutajaid 8 siis ootasime veel natuke.  Lõpptulem oli see, et ma käisin nelja mehega jalutamas. Kaks giidi ja kaks huvilist 🙂

Ma mõtlesin, et ei hakka kommenteerima, millised kujud on head ja millised kehvemad. Eks see on natuke nagu maitse asi ka aga kel vähegi kunstniku silma on jagab asja ära nii või naa.

Marie Under. Autor: Mati Karmin. Üks väheseid või isegi ainus avalikus ruumis olevaid marmorkujusid.  Marmorist ja graniidist veekaskaadide autor on Tiit Trummal.

Kaarli hambapolikliiniku juures on kaks istuvat last. Nendega on nüüd küll selline lugu, et ei tea ma nende autorit ega skulptuuri nimetust ka. Härrad libisesid sellest teemast sujuvalt üle 🙂 Netist googeldades ka mitte midagi ei leidnud. Nii et kui keegi midagi nende laste kohta öelda oskab oleks väga tore 🙂

Ümber nurga ja veidi maad edasi on esimene kingitud “skulptuur” ehk jupike berliini müürist.

Kusjuures ma olen sealt kordi ja kordi mööda jalutanud ja vaadanud, miks seal selline mõtetu betoonikamakas püsti seisab. Lõpuks sai see tähenduse ka 🙂

Järgmine skulptuuri komplekt on okupatsioonide muuseumi ukse ees: “100 John Smithi”.  Autorid – Marko Mäetamm ja Kaido Ole. Betoon.

Kaitseliidu maja küljes oli bareljeef aga kelle oma seda ei mäleta ja pildi unustasin ka tegemata.

Johan Pitka juurde ronisime üle piirdelindi. Hetkel kohendatakse seal kõnniteid aga meil oli vaja Pitkale silma vaadata 🙂 Autor Tõnu Maarandi.

Toompea mäest üles minnes jääb vasakut kätt kivirahn, mis asus 1991 aastal tõkkena ühel Toompeale viival teel. Mälestusmärgiks kujundati see 1993 aastal.

Eesti Teatri ja Muusika Akadeemia seinal on skulptorJaak Soansi tehtud Voldemar Panso bareljeef.

Et mitte sama teed tagasi minna läksime ümber nurga ja keerasime suuna komandandi aia poole. Trepist alla minnes on seal üks väike dolomiidist skulptuur. Dolomiit on ka Eesti tingimustes suhteliselt kapriisne, selgi kujul oli tükke küljest ära kukkunud ja “tagasi kleebitud”. Aadam ja Eeva autor Ellen Kolk.

Vabadusristi juures seisime me kõige kauem, arutlesime teemal, kas ja kuidas seda tuleks muuta ja kui palju see praegusel kujul maksjumaksjale maksma läheb ja kui palju veel tulevikus maksab.

Siinkohas olen vägagi nõus spetsialistiga, et tegelikult on vabaduse platsi kõige lahedamad disaini elemendid tänavavalgustuse postid 🙂

Poola kingitus Eestile “Solidaarsus” asub Jaani kiriku kõrval, R-kioski taga. Autor Aime Kuulbusch-Mölder.

Teisel pool kirikut on Chopini pink, mis peaks ka muusikat mängima aga ei tee seda teps mitte. Pühendatud muusiku 200. sünnipäevale. Kingitus Poola saatkonnalt. Autor: Toomas Tõnisson.

Georg Otsa muusikakooli ees on helilooja Heino Elleri skulptuur. Pronks ja graniit. Autorid: A. Kuulbusch-Mölder ja A. Murdmaa.

Tauno Kangro “Korstnapühkija”. “Tallinna ärimeeste poolt Tallinnale kingitud kuju”. Üks paras susserdamine sellega oli ja kuju algusaastail ehitati ajutiselt korstnapühkija ümber protestimärgiks ka korsten. Samas skulptuuri ühe tähtsaima omaduse see täidab, rahvast tungleb selle ümber pidevalt.

Lõpetasime Tammsaare pargis Tammsaare kuju juures. Kirjaniku 100. sünnipäevale pühendatud teos, autoriteks Jaak Soans ja Rein Luup. Asukoht on valitud Tammsaare lemmik koha uue turu järgi.

Sellega saigi retk läbi. Kokku tuli umbes 2km. Ja selle ajaga jõuab täielikult ära külmuda, et ma ka õppust ei võta.

Skulptuuri retke kaart

Meile soovitati (kui midagi muud teha pole) kindasti vaatama minna Tauno Kangro Musumäe skulptuure.

Kuna retke ajal pilte ei teinud, fotokaski oli kodus siis käisin järgmisel päeval sama marsruudi uuesti läbi, lisasin oma käimisele Musumäe 🙂 ja läksin veel edasi ka.

“Hetk enne suudlust” Tauno Kangro

“Hetk pärast suudlust” Tauno Kangro

Pean tunnistama, et musumäel õitsevad krookused huvitasid mind märksa rohkem 🙂

Kuna plaan oli jõuda TMW-le siis jalutasin mööda Toompuiesteed Balti jaam suunas. Hirve pargis oli Kristjan Raua monument. Ei viitsinud lähemale minna, tundus selline igav kuubik aga kui ma seda googeldasin siis ma oleks tahtnud pigem kivi tagumist külge näha 🙂 Peab kunagi uuesti minema. Autor: Kalju Reitel

Edasi tuli monument kongressi delegaatidele, Aleksander Kaasik.

Korraks põikasin ka Šnelli tiigi äärest läbi. Seal on veel Tauno Kangro skulptuure aga seekord jätsin need vahele.

Kajakad seisid nii lahedalt reas. Üks oli eriti isepäine 🙂

Balti jaama tunnel

Kahe päeva peale kokku käisin 9km. Ja ma käisin märtsis ainult 98 km oleks seda teadnud oleks need 2 kilomeetrit ka kusagil ära jalutanud 😀

Aasta matka kilometraaž 312

Save

Save

Save

2 kommentaari “Skulptuuri retk

  1. Käisin täna ka Kaarli hambapolikliinikus ja need kaks istuvat last panid mind mõtlema. Ega keegi ei ole mingit infot leidnud nende kohta? 😀

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s