Piirilkõnd Mõigu- Sõjamäe

Sel korral sai piiri peal kaks korda kõndida. Pühapäeval 16 aprillil ja teisipäeval 18 aprillil. Mina olin maal ära, nii, et jõudsin teisel korral kohale. Kuna oli teisipäeva õhtu siis arvati, et ühe korraga ei suuda me matka läbi teha. Või mitte et me ei suudaks aga lihtsalt pimedaks läheb õues ja asi jääb liiga hilja peale. Et me “järje” peal oleksime siis järgmise poole matkast võtame ette 25-dal. Mina alustasin Ülemiste järve äärest.

Sealt bussiga Mõiku.  Majade vahelt jalutasime läbi. Jõudsime Ülemiste- Vaskjala kanalini.

Edasi liikusime mööda lennujaama aia äärt. Tundub suhtelislet igav aga isegi eriti ei olnud 🙂 Lennukid tõusid õhku ja vahepeal oli mälestusmärk hukkunud lenduritele.

Lennukid maas ja õhus.

Et põnevam oleks ja mööda kruusa ei peaks astuma, liikusime võsa vahel turbapinnasel.

Kui tee peale jäi ronimise puu, siis sai kribinalkrabinal puu otsa ronitud 🙂

Kohati oli lundki maas.

Rohenäpu kindad

Mõnda aega olime sunnitud siiski ka mööda kruusateed kõndima aga eks ole vaheldus seegi.

Jõudsime pilpaküla jäänusteni. Iseenesest päris põnev. Kuivemal ajal võiks seal võibolla veelgi ringi vaadata kui just enne kogu küla buldooseriga “maha ” ei tõmmata.

Põhimõteliselt ainus kohalik keda me nägime 🙂

Et mitte päriselt valetada siis pärast nägime kahte inimest ka, kes arvasid meid ajakirjanikud olevat, ega “normaalsed” inimesed ju sellistes kohtades ei käi 😀

Jõudsime lennujaama Suur- Sõjamäe poolsesse külge.

Üle tee olid mahajäetud lagunenud majad. Vaatasime veidi ringi.

Ülemisel korrusel oli olemine veidi rääbakam.

Neid majasid oli seal päris mitmeid, igasse eraldi sisse minema ei hakanud. Muidu polekski kuhugile jõudnud.

Mõnusalt kevadine oli kohati 🙂

Ja edasi oli ainult üks suur suur tühermaa.

Vahepeal pidime raudtee ületama.

Kusagil raudteede vahel tühermaal on piirilkõndijate “pühapaik” muistne piirikivi 🙂

Selleks õhtuks seadsime sammud kodu poole. Päris ilus oli astuda kui päike loojus.

Hüppasime üle kraavi, Läksime veel paarist raudteerööpa paarist üle, kruusa mägede vahelt läbi ja jõudsimegi Sõstramäele 🙂

Minu jaoks oli retk põnev juba ainuüksi sellepärast, et ma pole seal kandis kunagi varem käinud. Plaan on olnud aga selleks on see ka jäänud. Ja järgmist otsa pole ma ka käinud, nii et ootan põnevusega 🙂
Iru-Merivälja 11 km
Haabersti, Harku 13+9km
Harku, Pääsküla, Männiku  6+9km
Pääsküla-Männiku 8km
Männiku-Raku 8+5km
Raku- Mõigu 13+5km
Kui sul tekkis huvi ja tahad ka piiri peal matkata, siis rohkem infot leiad Facebooki lehelt : Saja raja retked.
Kilomeetreid kokku sel aastal: 431, sel korral 8+3km

Save