Metsik linnaretk ehk kulgemine mööda muistset linnapiiri.

Pühapäeval käisime mööda muistset linnapiiri Lasnamäelt Piritale.  Mulle tundus, et kusagilt läbi linna bussiga sõitma hakkamine on mõttetu. Jala läheks umbes sama kaua ja pealegi oli ilm imeilus. Üsna kiiresti kadusid pealisriided seljakotti.

Tundus, et see kant võiks pika peale juba enamvähem selge olla ja probleeme ei tohiks tekkida aga kohe üsna alguses tekkis 😀

Selle asemel, et kohe pea otsejoones Paneeli tänavale jõuda, läksin mina kusagilt väikese ringiga Väo karjääri ülaservast ja see ei olnud üldse plaanis. Aga tundus, et aega on vabalt ja tänavani ka palju maad ei olnud siis polnud probleemi otseselt.

Ronisin mäe otsast alla ja jõudsin betooni tn.  Kusagilt sealt mingist hoovist oleme need mõned korrad läbi käinud , mis me matkanud oleme aga ma absoluutselt ei suutnud ära tuvastada, millisest?! Nagu esimest korda oleks koha peal olnud. Jalutasin ja vaatasin ja lõpuks olin juba nii kaugel, et samahästi võis juba mööda tänavat minna. Lõpuks ei andnud enam lõigata kah sest igal pool oli veteväli.

Ega sellestki veel väga hullu polnud. Ainult et ma päris täpselt ei teadnud, kas see tee viib kuhugi välja ka või lõppeb mõnes tehase hoovis. Ajaga hakkas vaikselt juba kitsaks kätte minema.

Vähemalt see oli hea, et raudtee hakkas paistma, seega piirikivini jõudmine oli kindel 😀

Jõudsin kivini ja sealt natuke edasi ka aga kuna ma polnud eriti kindel kuhu poole ma hoidma peaks siis läksin kivi juurde tagasi ja passisin seal niikaua kuni teised ka kohale jõudsid.

Tõstsin ajaviiteks ümber lükatud postid püsti.

Kusjuures see betoonist post oli küll vist sama raske kui ma ise 😀 Pidin veidi punnitama aga sain selle kah püsti ja isegi kivi veeretasin ette 😀

20 minutit sain päikest võtta siis jõudsid teised ka kohale, vaatasid kivi üle ja saimegi minema hakata.

Kusagilt ladude vahelt, aia tagant ja  läbi võsa, nagu ikka.

Terve võsa alune oli pudeleid täis.

Betooni tänava alguses pidime kokku saama ühe matkalisega, kes millegipärast oli küll hoopis teises tänava otsas ja tuli sealt suure jooksuga 🙂

Sealt samast kusagilt läksime järgmisesse põõsasse ja lõpuks seiklesime Väo Karjääri juurde välja.

Kel jalad väsinud võis 12.50 eest öömajale jääda 🙂

…aga keegi ei võtnud vedu

Siin ma olen täna juba olnud.

Mõnusalt suvine

Tormasime üle Peterburi mnt ja siis oli juba söögipausi vaja.  Väikese lombi juures viskasime siruli ja võtsime päikest. Vaikselt aga järjekindlalt juuritakse muśt see linnapreili mentaliteet välja, et igale poole pole sobilik pikali visata vms 😀

Natuke jalga puhatud liikusime Mustakivi piirikivi poole. Ees liikujatel on see värk, et nad saavad vahest ise tee valida 😀

Piirikivi leidsime ka täitsa üles.

Edasine lõik läks kuidagi lobisemise saatel, polnud aega pilte klõpsida. Läksime mööda Mustakivi teed, mööda Rahu teed ja lõpuks mööda purde tn alla. Kase tn keerasime vasakule ja sealt Sisekaitse akadeemia aia tagant läbi Kose metsa.

Tempod olid sel korral  veidi erinevad, nii et kiirematega läksime ees Pirita kloostrisse.

Seal ootas meid ees Pirita kloostri ekskursioon Lagle Parekiga. Või noh, meid tegelikult eriti ei oodatud sinna, me suhtkoht ise läksime. Mina küll olin üritusele reganud ja puha aga lisanimekirjas viimane, misiganesseesiiskapole.

Uus klooster

Kloostri kass

ja naabri koer

Uue kloostri kabel

Edasi oli valik, kas minna koju või Vesilinnu parki piknikule.  Piknikust ju ära ei ütle 🙂

Pardid tulid kah seltsiks.

Vaatasime üle keskaegse kabeli varemed

Käisime saarele tiiru peale.

“Kõik”  olid kaasa tulemas kui läks jutuks, et läheme Pirita jõeorust läbi kodu poole aga kui minek käes siis polnud kedagi, kes kaasa oleks tulnud. Läksime siis kahekesi. Mütasime üleval ja all. Kergema vastupanu teed ei läinud ehk siis kõik juurika alused roomasime läbi ja kui alt ei mahtunud siis ronisime üle 😀 😀 😀

Edasi algas juba minu võsa ja minu kodutee.  Selline ilus: lilled ja putukad.

Siili pole ma mingi 10 aastat näinud. Nii nunnu 🙂

Jalutasin mööda klindiastangut. Ilus roheline oli. Samas muidugi sellevõrra vähem näeb.

Anemoonid hakkavad ka lõpuks õitsema.

Sealt ma tulen

Hüppasin joa juurest läbi

ja nautisin lilleilu

Igatahes oli üks hästi veedetud päev jälle 🙂
Iru-Merivälja 11 km
Haabersti, Harku 13+9km
Harku, Pääsküla, Männiku 6+9km
Pääsküla-Männiku 8km
Männiku-Raku 8+5km
Raku- Mõigu 13+5km
Mõigu-Sõjamäe 8+3km
Sõjamäe-Iru 9km
Iru-Merivälja 12+5km
Muistne linnapiir Lasnamägi – Pirita. 9+16km
Kui sul tekkis huvi ja tahad ka piiri peal matkata, siis rohkem infot leiad Facebooki lehelt : Saja raja retked.

Kokku kilomeetreid sel korral 25, aastas 561

5 thoughts on “Metsik linnaretk ehk kulgemine mööda muistset linnapiiri.

  1. Pingback: Merepiir Merivälja-Lootsi | matkad

  2. Pingback: Metsik linnaretk läbi Kesklinna, Kalaranna lõpuga Sitsi asumis. | matkad

  3. Pingback: Ümber linna – Paljassaare | matkad

  4. Pingback: Tallinna piiril. Koplist Kakumäele | Minu rajad

  5. Pingback: Tiir peal – Kakumäe. | Minu rajad

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s