Merepiir Merivälja-Lootsi

See matk algas nagu ikka. Ma jäin bussist maha 😀 Kusjuures enne sai Facebookis selle üle nalja visatud. Teiseks ülehindasin ma veidi oma jooksja võimeid ja tegelikult ma jäin juba kodu juures õigest bussist maha.

Kadrioru pargi läbimiseks oli mul umbes 10 minutit, mis tegelikult on täitsa Ok kui otse puude vahelt ja üle kraavide minna. Ainus häda oli, et eelmisel päeval Väos vist veidi väänasin jalga või midagi, nii et käies polnud häda midagi aga kui veidi joosta püüdsin siis oli vaaaalus. Ja seega ma nägin, kuidas buss üsna nina alt minema sõitis. Ega ma ei viitsinud 20 mintsa oodata ka. Sõitsin mingi suvalise bussiga Piritale ja jalutasin sealt 3 peatust edasi ja jõudsin peaaegu, et täpselt õigeks ajaks peatusesse, et edasi sõita.

Tegime grupi pildi ära ja hakkasime linna poole liikuma. Üsna igav, eh? Kui seltskond on tore siis polnud väga vigagi ja ilm oli ilus ja peaaegu kogu aeg merevaade 🙂

Esimene väike kõrvalepõige oli Merivälja muulil.

Liikusime edasi, kes mööda kive, kes üleval rada mööda. Leidsime tundmatu rändrahnu, silt oli ära roostetanud 🙂

Vesi oli juba täitsa soe 😀 (Foto: Aire)

Et oli hooaja viimane matk siis oli vaja kõvasti kummi venitada 🙂 Ehk ronisime , turnisime, vedelesime, rippusime jne kusiganesandis.

Me otsustasime, et käime Pirita muulil ka, kiired tüdrukud nagu me oleme.

Aga selle asemel, et edasi minna ootasid teised meid Pirita silla juures, millest võib järeldada, et ilma meieta on igav 😀

Vaatasime lähemalt olümpiarajatisi.

…ja mere ääres ootasid meid liivamäed ja liivarand

Korraks liikusime piirist eemale ka, vanu maju vaatama. Aga mina nägin ainult lilli, palju lilli 🙂

Et elu veidi põnevamaks teha läksime kivilt kivile hüpeldes Kadriorgu. Mõni küll vahetas vahepeal poolt ja ronis üles tee peale 😉

Leidsime surnud hülge ja hunnikute viisi kajaka laipu. Ühesõnaga väkk.

Aga üldiselt oli tore. Libedad kivid ja vedel vetika mass kivide ümber 🙂

Kadrioru liivarannast päevitajate vahelt läbi ja saimegi lõpuks võsa vahele.

Vahepeal oli kohe täitsa ilus.

Piilusime üle müüri sadamasse.

Luusisime müüri äärt mööda.

Seal leidus kõike, ühesõnaga oli paras prügimägi.

…ja aiad meid ei piira

või kui siis sellised võibolla ….

Viinapoodide rivist mööda, vana bensuka taha piknikule. Kusjuures me ei olnud seal üldse mitte ainukesed. Kuna putka küljes oli redel, siis ma käisin katusel vaadet ka kaemas 😀 (Foto:Marju)