Ma mõtlesin, kas ma üldse kirjutaks Hiiumaa jõuludest või mitte. Aga kuna pilte sai palju tehtud siis miks ka mitte üks pisike ülevaade anda?!
Enamus meist läks kohale 23.12. Kuna jõudsime õhtul ja taevas oli nii selge siis oli lahe vaadata, kuidas keset väikelinna näed tähtkujusid taevas siramas. Ma mõtlesin, et mõni õhtu võiks ehk proovida ka tähtede pildistamist aga kogu jõulude aja sadas vihma. Mitte küll järjepidevalt aga taevas oli pilves.
24.dal pikutasime poole lõunani teki all, lihtsalt see oli nii mõnus 😀 Pärast oli sebimist muidugi väga palju.
Korra käisime väljas jalutamas ja poodlemas.
Loomulikult pidime ka kuuse alt läbi käima. Ei taha küll halvasti öelda aga selle aasta kuusk oli lihtsalt kohutav, jube suur ja lai, ots kõver ja üldse kuidagi harali. Isegi hüüdnimi pandi sellele kuusele 🙂
Päevavalgel sellest täies pikuses pilti ei teinudki.
puu all potis õitsesid võõrasemad.
Kuna Hiiumaa Gümnaasiumi juures paistis ka midagi uut ja huvitavat olevat siis jalutasime sinnapoole ka.
Igal riigigümnaasiumil või koolil vms tellitakse kunstiteos. Kärdalas on siis oma Tuule Luule. Tuules kusjuures näebki see täitsa äge välja.
Põhikooli aknad olid baleriinidega kaunistatud.
Koju tagasi jõudes oli vaja tegeleda kingituste pakkimisega ja kuuse ehtimisega.
Tuli tahtmine katsetada, milline kuusk siis välja näeb kui on ainult kullakarvaliste ehetega kaunistatud. Päris kena. Kuigi kuidagi rohkem oleks justkui harjunud, et puu on hästi värviline.
Nagu näha on meie kuusk ka viltu 🙂 Kuusejalg oli veidi katki. Ja lõpuks lendas kuusk mittu korda pikali. Seega läks õemees uut kuusejalga ostma aga poes oli ainult üks ainuke ja see ka igavene … ma ei oskagi viisakat väljendit selle kohta öelda 😀 Igatahes, et kuuske sinna jala sisse saada peab olema 4 inimest, kes sellega tegelevad, muidu lihtsalt pole võimalik 🙂 Ja lõpptulem oli ikka see, et kuusk oli viltu aga pikali enam ei kukkunud.
Lisasime siniseid ehteid ja mõningaid vanu klaasist ehteid ka ja siis oligi juba söögiaeg käes.
Kui kingid said jagatud ja söögid söödud, läksime surnuaeda. Õues oli pilkane pimedus ja tormas nii mis kole 🙂 Pärast liikusime jälle koolimaja juurest läbi sest sellel on nii ilus valgustus 🙂
…ja kuuse juures käisime ka. Isegi pimedus ei teinud seda suurt ilusamaks.
25.12 oli täielik laisklemise päev. Lõpuks läksime emmega aiamaale tulbisibulaid maha panema sest varem pole tal selleks lihtsalt aega olnud 🙂 Aga nagu näha oli ka suhteliselt viimane aeg. Pilti polnud eriti millestki teha. Ainult ilukapsad ja petersell olid valikus.
26.12 kippus ka veidi käest ära minema, seega otsustasime väikese jalutuskäigu teha. Isegi päikeseloojangut lubas, nii et seadsime sammud mere äärde. Muidugi polnud mul meeles, et suvel ja talvel loojub päike veidi erinevates kohtades. Nii et päike kadus lihtsalt metsa taha. Õnneks taevas siiski veidi roosatas.
Ja järgmisel hommikul oligi madrile tulek. Saime uue Leigriga sõita. Otseselt pole nagu midagi halba öelda aga kuidagi pisem tundub kui eelmised laevad. Põhimõteliselt on üks korrus. Teisel korrusel oli a´la mingi koridor, kus ka sai istuda. Toolid on väikesed ja ebamugavad. Väikeste toolide juures olid ka minimalistlikud lauad, nii et kui õemees oma krõpsu paki sinna peale pani oli laud kaetud 🙂 Tagasi teel saime diivanitele ja seal oli pisut mugavam. Huvitaval kombel pidi laeval ka restoran olema, mis oli seda küll ainult hindade poolest. Söögi poolest pigem nagu pubi. Ainult friikad maksid ligemale 4.- viineriga koos vist pea 6.-, Mingit praadi ja supi sai sealt ka aga valik oli ikkagi kesine. Ka poe hinnad olid endiselt kõrged ja valikut väga polnud.
Ja kui nüüd veel natuke vinguda siis uus talvine graafik, et laev sõidab 2 tundi on TS -i poolt täielik sigadus.
See oleks umbes sama hea, et Tallinnas panna talvel ühistransport 30-ga sõitma. Ajuvaba ju.
Marjad korjatud, polnud oksad sugugi tühjad 🙂 Tigusid oli sel aastal kuidagi eriti ohtralt.
Tikri korjamisest seekord pääsesin. Kõige hullem asi maailmas või umbes nii 🙂
Mõned vaarikad saime ka veel ja selleks päevaks olid minu tööd tehtud. Pikutasin niisama muru peal ja tegin lilledest pilti.
Palju flokse on seal ka, igasuguseid värve, lõhn on imeline ja liblikaid meelitavad ka palju kohale.
Kui tavaliselt olen hästi palju roose pildistanud siis sel aastal mitte eriti.
Tokkroosid, mis on aias nagu umbrohud olnud, polnud sel aastal kasvama läinud. Üks vars oli.
Moone oli päris palju..
Minu ühed suured lemmiklilled kosmosed polnud veel eriliselt õide läinud. Seega paar tavalist roosat. Selle eest kasvavad mul need sel aastal rõdu peal, nii et õieilust täiesti ilma ei jää 🙂
Siilikübaraid on meil maal ka mitut sorti. Kaks püüdsin pildile. Millegipärast jäi uus roheline sort “kahe silma vahele”.
paar kollast tavalist maakoha lille. Ühe nime pole ma kunagi teadnud…
ja saialill.
Lõpuks õnnestus mul ka üks liblikas pildile püüda. See oli teisel või kolmandal korral maal olles. Neid lendas seal ringi hullult palju aga keskpäeval olid nad kõik eriti närvilised ja eks sa püüa neid pildile saada. Üks veidi rääbakas admiral korraks poseeris päevakübaral 🙂 tundub, et lille valis ta ka vastavalt samasuguse aukliku 🙂
Kui lillede pildistamisest isu otsa sai võtsin ette köögiviljad.
tomat. Õue tomatid saavad sel aastal varem valmis kui kasvuhoone omad.
Keegi ärkab tomatilehel uuele elule. Mõni ööliblikas äkki?!
Tilliõiel käis ka vilgas elutegevus.
Kartuliõis
peedimets
porgand
Ühe kiili püüdsin ka pildile.
…lõpuks sain ka tõestuse, et siil oli vahepeal külas käinud. Muna oli tühjaks söödud 🙂
Igasugu vanu asju meeldib mulle ka pildistada. Sauna uksel on kulumise jäljed…
Maalt ära sõites…
