Kivi matk

Mäletate veel aasta alguse paanikat – Eesti märki- rändrahnu? Enamik neist asub Põhja -Eestis. Me otsustasime ka aasta lõpuks mõned üle vaadata, vallutada, osa tuleb ka üles otsida. Peaks teised ju päris suured olema ja välja paistma aga vot kui täpselt ei tea, siis naljalt ei leia kah. Meie võtsime ette Merivälja lähistel asuvad rahnud, osa jätsime vahele kah sest neid oleme juba vaatamas käinud.

Esimesena jäi ette Väina tee kivi. Muljetavaldavalt suur see ei olnud aga midagi nagu siiski oli ka. Asub Merivälja pargis.

Selles mõttes võiks öelda, et natuke nagu igav on mööda tänavaid käia, samas kui kant on võõras ja eriti eramajade rajoon siis on isegi natuke põnev vaadata, kuidas naaber naabrile ära teeb jne 😀 Ka leidub seal ilusaid detaile ja kindlasti  mõni arhitektuuripärl, millest mina kahjuks eriti midagi ei jaga.

Kikkapuu on jube ilus. Sügisel näeb välja nagu õitseks aga tegelikult on need viljad, õied on suhteliselt ilmetud.

Edasine plaan nägi ette Astla kivi. Iseenesest jäi see meile otse ette aga vahepeal oli Mähe oja. Selle taga eramajad aedadega, nii et otse ei pääsenud me kuhugi. Seega kõmpisime nii kaua eramaadel oja teisel kaldal kuni lõpuks üle saime, ring oli päris suur.

Selles aias on koer

Ma ei tea, mis mul aedadega on aga need meeldivad mulle 🙂

Astla kivi oli veel väiksem kui eelmine kivi.

Sealt sõna otseses mõttes paar sammu edasi oli aianduse kivi. Peaaegu, et kellegi hoovis. Varem olevat ka suhteliselt võsas olnud. Praegu oli ümberringi vaadeldav.

Edasi läksime üle raudtee. Seal pidi olema Pärnamäe hiidrahn ja mina olin kunagi kusagilt lugenud, et seal on suisa kivikülv.  Täiesti kummaline on see, et me mõlemad oleme seal kandis päris palju käinud aga kumbki pole seda suurt kivi näinud.

Oleks nagu maale sattunud. lehmad söid karjamaal.

Meie läksime kellegi hoovist läbi kuna kaardi peal oli seal tee. Pärast saime siiski kusagilt mujalt ka läbi. Peale selle on seal lahtised koerad kui keegi kardab aga vähemalt meie juurde nad otseselt ei tulnud. Kuigi üks eemal passis ja urises.

Aga kivi oli võimas. Kõrgus 5,8m ja otsa saab ka ronida 🙂

Üle raudtee tagasi ja mööda Randvere teed edasi.  Seal pidi olema prügiaugu kivi. Delfi kaardi järgi sattusime mingile platsile, kus see kivi olema pidi. Kõige suurem kivi oli naeruväärselt väike. Aga tol hetkel ei osanud muud mõelda, kui et see ongi.

Uurisin pärast netist  ja sain teada, et see küll ei ole. Peaks teine üle 2m kõrge olema.

Samas oli seal muud huvitavat. Lahedad kivid ja hekk 🙂

Järgnev peaks olema Puhkekivi aga ma kahtlen juba selles ka.  Mulle tundub, et mõõdud ei klapi. Kõrgus 2,7 ja ümbermõõt 16, 5m. Pealegi pole öeldud, et neid sama suuri kive seal rohkem oleks. Samas võibolla üks neist siis on kah aga kumb sel juhul 😀 ?

Sama hoovi peal oli üks lapik kivi ka.

Kive on seal üldse palju

Lõpuks vaatasime üle ka ühe puu. Riiasöödi tamm.

Kilomeetreid10/Aastas 1380

Merepiir Merivälja-Lootsi

See matk algas nagu ikka. Ma jäin bussist maha 😀 Kusjuures enne sai Facebookis selle üle nalja visatud.  Teiseks ülehindasin ma veidi oma jooksja võimeid ja tegelikult ma jäin juba kodu juures õigest bussist maha.

Kadrioru pargi läbimiseks oli mul umbes 10 minutit, mis tegelikult on täitsa Ok kui otse puude vahelt ja üle kraavide minna. Ainus häda oli, et eelmisel päeval Väos vist veidi väänasin jalga või midagi, nii et käies polnud häda midagi aga kui veidi joosta püüdsin siis oli vaaaalus. Ja seega ma nägin, kuidas buss üsna nina alt minema sõitis. Ega ma ei viitsinud 20 mintsa oodata ka. Sõitsin mingi suvalise bussiga Piritale ja jalutasin sealt 3 peatust edasi ja jõudsin peaaegu, et täpselt õigeks ajaks peatusesse, et edasi sõita.

Tegime grupi pildi ära ja hakkasime linna poole liikuma. Üsna igav, eh?  Kui seltskond on tore siis polnud väga vigagi ja ilm oli ilus ja peaaegu kogu aeg merevaade 🙂

Esimene väike kõrvalepõige oli Merivälja muulil.

Liikusime edasi, kes mööda kive, kes üleval rada mööda. Leidsime tundmatu rändrahnu, silt oli ära roostetanud 🙂

Vesi oli juba täitsa soe 😀 (Foto: Aire)

Et oli hooaja viimane matk siis oli vaja kõvasti kummi venitada 🙂 Ehk ronisime , turnisime, vedelesime, rippusime jne kusiganesandis.

Me otsustasime, et käime Pirita muulil ka, kiired tüdrukud nagu me oleme.

Aga selle asemel, et edasi minna ootasid teised meid Pirita silla juures, millest võib järeldada, et ilma meieta on igav 😀

Vaatasime lähemalt olümpiarajatisi.

…ja mere ääres ootasid meid liivamäed ja liivarand

Korraks liikusime piirist eemale ka, vanu maju vaatama. Aga mina nägin ainult lilli,  palju lilli 🙂

Et elu veidi põnevamaks teha läksime kivilt kivile hüpeldes Kadriorgu. Mõni küll vahetas vahepeal poolt ja ronis üles tee peale 😉

Leidsime surnud hülge ja hunnikute viisi kajaka laipu. Ühesõnaga väkk.

Aga üldiselt oli tore.  Libedad kivid ja vedel vetika mass kivide ümber 🙂

Kadrioru liivarannast päevitajate vahelt läbi ja saimegi lõpuks võsa vahele.

Vahepeal oli kohe täitsa ilus.

Piilusime üle müüri sadamasse.

Luusisime müüri äärt mööda.

Seal leidus kõike, ühesõnaga oli paras prügimägi.

…ja aiad meid ei piira

või kui siis sellised  võibolla ….

Viinapoodide rivist mööda, vana bensuka taha piknikule. Kusjuures me ei olnud seal üldse mitte ainukesed. Kuna putka küljes oli redel, siis ma käisin katusel vaadet ka kaemas 😀 (Foto:Marju)

Pikniku lõpuks läksime ostsime Rimi jäätisest tühjaks 🙂

Minu seekordne matk lõppes tuumanohu ja suure palavikuga. Aga sellegipoolest ootan ma juba uut matka 😉 Ise võiks muidugi ka midagi teha.

sel korral: 15km/ aasta: 658km/mai:152km
Iru-Merivälja 11 km
Haabersti, Harku 13+9km
Harku, Pääsküla, Männiku 6+9km
Pääsküla-Männiku 8km
Männiku-Raku 8+5km
Raku- Mõigu 13+5km
Mõigu-Sõjamäe 8+3km
Sõjamäe-Iru 9km
Iru-Merivälja 12+5km
Muistne linnapiir Lasnamägi – Pirita  9+16km
Kui sul tekkis huvi ja tahad ka piiri peal matkata, siis rohkem infot leiad Facebooki lehelt : Saja raja retked.

Iru Merivälja kevade retk

Esimesel jaanuaril alustasime just sellest retkest. Et ring järjepidev saaks siis nüüd tuli see osa piirist jälle käsile võtta. Ma isegi hetkeks kahtlesin, et kas ma viitsin minna aga ilm oli ilus, nii et miks mitte toredate inimestega koos jalutada 🙂

Mul oli aega, nii et läksin alguspunkti ka jala. Muidugi jäin ma tänu sellele hiljaks aga samas oli teada, et Irus läheb aega ja kui ka hiljaks jään siis pole sellest mitte kui midagi.

Jalutasin tondi rabast läbi. Hull mõllamine käis, pandi kergliiklusteele asfalti.

Ja siis ma avastasin, et ma olen liiga pikalt venima jäänud ja kiirendasin veidi sammu.

Kohale jõudsin täpselt natukene hilja. Igatahes üle jõe oli koerte haukumist kuulda ja seega ma oletasin, et teised läksid linnamäe poole teele. Ma ei viitsinud järele ka lipata, nii et nautisin niisama päikesepaistet.

Käisin all koopa juures.

Mõne aja pärast tilkus üks inimene siit, teine sealt ja lõpuks saimegi kõik Iru ämma juures kokku.

Ma pean ausalt tunnistama, et sel korral olin ma eriti kehv pildi tegija.  Tundus, et ma olen igal pool käinud ja pilte teinud küll võiks vahepeal niisma ringi vahtida 😀

Aga piir jooksis sel korral teisest kohast, et põnevam oleks 😀 Ei läinud Maardu võsa vahelt vaid hoopis Kloostrimetsa raba rajalt.

Turba tükid on nagu leivapätsid riiuli peal reas.

Teletorn seisis ka endiselt püsti.

Rada läbitud läksime üle tee surnuaeda. Muudkui marssisime ja mingi hetk olime vist natuke eksinud ka või noh, eksida ju väga ei saa… aga see oli see koht, kus keegi kunagi varem olnud polnud 😀

Leidsime umbes keset surnuaeda prügimäe.

Kusagil surnuaias võsas, prügikasti taga oli üks piiripost ka – teravad silmad märkavad neid juba kõikjal 😀

Majade vahelt läbi, “heinamaale”. Pokudel oli siilikad peas.

Haned ehmatasime lendu.

Et oleks jälle veidi põnevam ja ei peaks pikalt mööda raudtee äärt minema, siis luusisime majade vahel.

Korraks olime raudtee ääres ka siiski.

Edasi tuli üks ainus suur lillede pildistamine, ma olin kusjuures üsna tagasihoidlik.

Päikeseloojangu ajaks jõudsime Meriväljale.

Ja kui ma mõnikord jälle oma hiiglasuure kotiga ringi marsin siis võiks küsida ega ma teed kaasa ei vea. Teel koju bussi peal avastasin oma termose 😀 Muidugi oli kodus ka teed hea juua aga sel juhul poleks seda kaasa vedanud 😀

Kilomeetreid 12+5/ 527

Iru-Merivälja 11 km
Haabersti, Harku 13+9km
Harku, Pääsküla, Männiku 6+9km
Pääsküla-Männiku 8km
Männiku-Raku 8+5km
Raku- Mõigu 13+5km
Mõigu-Sõjamäe 8+3km
Sõjamäe-Iru 9km
Kui sul tekkis huvi ja tahad ka piiri peal matkata, siis rohkem infot leiad Facebooki lehelt : Saja raja retked.