Ma enam täpselt ei mäletagi kust tuli idee selline retk ette võtta?! Ilmselt oli üheks taganttõukajaks ranniku matkarada. Siit sealt on nagu käidud aga see kant oli täiesti käimata. Terve matka peale oli Türisalu pank ja Klooga raudtejaam vist peaaegu ainsad kohad, kus ma käinud olin. Ah jaa Keila juga ka. Tegelikult on endiselt lõike, kuhu ma veel jõudnud pole ja sel aastal ilmselt ei jõua ka aga plaan on jätkuvalt olemas.
Türisalu panga alt läbi käia oli kindel plaan, ülejäänu tuli delfi kaarti vaadates juurde. Esimese asjana jäi silma Türisalu raketibaas. Naiselikult lilleline kui aerofotot vaadata. Kohapeal vaadates üsna mehine 😀
Sellega oli ainult see häda, et me ju ei teadnud, kuidas sinna ligi pääseb. Kui Naage bussipeatuses maha minna siis jääb baas otse ette. Kuna ma seal käinud polnud siis ma ka ei teadnud kui kõrge ja milline näeb välja Naage pank. Kas sellest on võimalik üles ronida? Teiseks oli probleem ka selles, et väga pikka lisaringi polnud aega teha. Kaardi pealt küll mõõtsin, et tegelikult kui otse kannatab minna siis on juurde tulevat maad kõigest 3 km, see pole ju palju. St. sihtmärgiks olid tagumised hooned.
Naage pank oli puude varjus peidus aga esialgu tundus, et sealt üles ei saa aga mitte väga kaugel oli võimalus minna ja kasutamata me seda juhust ei jätnud. Ah jaa seal oli veel kraav enne panka, millest pidi üle saama. Ilmselt oleks mõnest kohast ka okastraadi taha kinni jäänud. Sealt kust meie läksime ongi ilmselt see minemise koht. Natuke murelikuks tegi see aed küll. Võib juhtuda selline lugu, et oled sees ja pärast ei saa välja. Tulla sama teed tagasi ka ei taha. Samas tõenäosus oli piisavalt suur, et neid aiaauke on mujal ka ja ehk neid ei pea otsima.
Ilmselt suhteliselt üks halvimaid aegu on seda kanti külastada suurvee ajal kõrge heinaga kui sa ei näe absoluutselt, kuhu sa astud. Igasugu auke ja kraave on seal päris palju.
Kraavid on petlikud ka, tunduvad sellised peenikesed nired aga kui lähemalt uurima hakkad siis nagu tegelikult nii väga väikesed ei olegi. Samas muidugi saavad need ka kusagil lihtsalt niisama otsa.
Kogu käigu tegi põnevaks veel see, et ma panin jalga ühed vanad tossud, mis mulle eriti ei meeldinud. Tavalised matkakad said eelmisel päeval läbimärjaks ja ei kuivanud ära. Kuna ma olin veendunud, et maa on märg ja jalanõud saavad ka sel korral märjaks siis võtsin teised tossud ka kaasa. Ja see oli hea sest juba selle väikse maa peale, mis me käinud olime hakkasid tossutallad lahti kooruma. Meeldejätmiseks, et jalanõud on kandmiseks mitte seismiseks mõeldud.
Kui me jõudsime üle suurema tühermaa, kiskus asi põnevaks. Hooneid oli igasuguseid. Vaatamise aega kahjuks pealiskaudselt. Samas tundus selline koht, et võiks teinekord tõsisemalt ette võtta 🙂
Vaatame, mis suunas võiks minna
Trepp ei kuhugi.
Tänu sellele, et kohalikud on leidnud, et raketibaas on parim paik prügi ladustamiseks, pääsesime läbi aiaaugu. Muidu oleks vist päris nutune olnud 😀
Majade vahelt läbi ja Türisalu pangal me olimegi. Kuna ma pole seal kalda pealgi eriti ringi käinud siis oli sealne jalutuskäik täiesti teretulnud.
Esimese asjana leidsime lõkeplatsi põletatud raamatutega.
Paraplaanid lendasid, seal neil vist üks lemmikpaiku
Allaminek oli üllatavalt järsk.
Ja pank ise päris võimas. Esmapilgul tundus, et äkki me ei saagi sealt läbi minna. Aga jonn oli suur, et vähemalt vaatama peab minema 🙂
Tegelikult polnud asi sugugi hull, mõnes kohas tuli natuke ronida, mõnes kohas olid puud ees aga üldiselt sai täitsa normaalselt olla ja käia. Paar koske oli, vahepeal lõi laine üle kivide. Isegi inimest nägime või oli neid suisa mitu, kes seda nii täpselt enam mäletab 😀
Uurded
Edasi oli kalda äär küll ilus liivane aga tulid muud takistused, üldiselt oli siiski kõik normaalne.
Leidsime kose, sel korral veidi asisema aga, et seda pildile püüda tuli poolde seina ronida 😀
Siis tuli veel üks nire, mida me juba vaikselt Türisalu joaks hakkasime pidama. Selline mõnusalt kõrgete kallastega ojake. Aga loomulikult kui oleks ennem pilte vaadanud oleks muidugi aru saanud, et see kohe teps mitte ei ole Türisalu juga. Oli niisama 🙂 Seda nire mööda jõudsime tee äärde välja ja varsti oli näha ka koht, kust päris joa äärde pääseb.
Mängu juga
Päris juga. Selleks ajaks olid tossud omadega nii õhtal, et võisin nendega vees ka käia. Vähemalt oli kaaslasel lõbus ja nalja sai rohkem kui rubla eest.
Tegime väikese söögipausi ja mina vahetasin ühtlasi ka papud ära. Ära ma neid veel ei visanud, et äkki tahan Treppojas ka sees käia ja mina ju ei teadnud, et seal nii sile põhi on, et oleks võinud ka paljajalu käia.
Käisime suvaliselt läbi metsa. Keila jõgi pidi niikuinii vastu tulema seega eksimine polnud võimalik. Leidisme igasugu seeni.
Harilik tanuseen on üks veider seen 😀
Mingit sorti pilvik
…ja kärbseseen. Sel aastal oli neid kuidagi vähe või mina lihtsalt ei sattunud peale?
Isegi üks hädine mustikas rippus veel põõsa otsas.
Kaua ei saanudki käia kui jõudsime Keila joa mõisa parki. Seal oli äge kolmeharuline kivisild.
Rada mööda edasi kuni jõudsime lossi ja joani.
Rahvast oli palju, kohe kuidagi imelik oli panga alusest vaikusest nii kärarikkasse tsooni sattuda 🙂
Keila joa mõisa köögi aeda “tungisime” sisse. Jõe äärest pääses läbi. Kuna väljapääsud olid igal pool kinni siis tagasi ronisin ma üle aia.
Joale viskasime pilgu peale. Ühelt ja teiselt poolt.
Üritasime veidi tempot tõsta, et enne pimedat Treppojale jõuda aga selline pisike kosk lihtsalt võttis hoo maha. Lõpuks olin ma seal jalgupidi sees, et parimaid pilte saada 😀
Teele jäid Keila joa mõisa kalmistu ja kabel.
Jalutasime võimalikult otse Treppoja poole. Metsas äkki avastasime, et kõrge pank on kõrval. Vaatasin hiljem, et Tornimäe pank. Millalgi tahaks seda panka ka lähemalt vaadata.
Keset metsa oli liivalagendik.
Pärdi keskusest mööda
Lõpuks peaaegu jooksime mööda teed, et Treppoja joastik nägemata ei jääks. Oleks kahju olnud 😀
Aga vahepeal nägime Laulasmaa kooli ja betoonist bussiputkat.
Kõltsu mõis oli imeline. Uskumatu, et ma isegi ei teadnud ennem, et selline koht olemas on.
Sellised seened pidi pildile püüdma 🙂 Tõlvharik
Treppojale jõudsime hämaras. Õnneks kannatas pilte teha.
Papud viskasin pidulikult ära.
Bussist jäime maha seega lonkisime Kloogale rongi peale. Rongist jäime kah maha aga õnneks oli vahe kõigest tund. Vaatasime natuke ringi.
Kaart teekonnast. Kokku 30 km/1256km
Balti jaama tunnelis oli ka väike üllatus, seoses photomonth-iga.
