Lasnamäe paepealne ja Kadriorg

Kui tuju on kuhugi ära kadunud, midagi teha ei taha, isegi mitte kodus istuda aga veel vähem matkata, siis mida teha? Üks variant on käia kodu lähedal lonkimas, mitte kaugel ja mitte kauaks aga ilus ilm saab nauditud, see on kõige tähtsam.

Leppisime A-ga kokku, et ta tuleb bussiga Lasnamäele Jussi peatusesse, mitte et ma eriti oleks teadnud, kus see asub aga kaardi pealt vaadatuna asub see täpselt varsaallikate taga või ees, oleneb mispidi võtta.

Ise kõmpisin jala kohale. Möödusin mereakadeemia tondilossist, mis hakkab vist tasa ja targu ilmet võtma.

Jõudsin ise ka lõpuks peatusesse. Läksime sealt otse üle tühermaa. Võsa oli siiski veel suhteliselt tihe ja ammu polnud käinud ka, nii et saime natuke aega edasi tagasi käia. Aga  lõpuks jõudsime ka allikateni.

Seal oli märg ja sopane. Nii et kauaks imetlema sinna ei jäänud.

Iseenesest oleks täiesti tore kant kui igasugu sodi maha ei loobitaks, nagu ka kogu ülejäänud klindiosa. Aga eks see vist on nii, et kui võsa maha ei võta, pinke ja laudteesid maha ei pane siis on järelikult prügimägi ja kogu lugu.

Jõudsime Jussikalda teele ja andsin A-le valida, kas lähme koledamat, sopasemat jne rada või lähme korraliku rada mööda metsa. Kuna A-l olid heledad püksid siis ta arvas, et võiks siis ehk metsa minna. Mina mõtlesin, et võiks Purde joa üle vaadata, ma pole kunagi näinud, et see voolaks nagu päris juga. Praegu jälle on nii veerohke aeg, et nagu iga pisemgi nire peaks voolama. Aga unistada ju võis, mina ei näinud seal küll voolavat vett, kuigi jah, maapind oli märg, seega kusagilt midagi tilkuma pidi.

Kui nüüd hästi ette kujutada siis pildil on näha silda üle purde oja alumise poole.

… ja edasi läksin ma sujuvalt panga peale, mis A-lgi üle jäi, tuli järgi 🙂

Panga keskpaik oli mõnusalt kollendav. Tore oli ka see, et enamikes kohtades paistis juba läbi ka, nii et ei liikunud ainult pimedas võsas vaid üsna helge ja särav olemine oli.

Suurema osa ajast liikusime siiski panga peal.

Anemoonid õitsesid. Sel aastal oli kuidagi vähevõitu. Ega enam vist eriti juurde ei tule ka kui külmaks läheb. Samas eelmisel või üleelmisel aastal oli viimane õis veel 15 detsmbril.

Panga all voolab üks nimeta juga, mis nii nimeta juga enam ei olegi – “ristiti” teine jumalaema joaks 😀 Vähemalt saab seda siis kuidagipidi nimetada, nii et kõik teaksid millest ma räägin. Ühesõnaga on see nagu päris joa moodi juga sest see niriseb kuival ajal ka kui kõik teised nn. joad on kuivad. Nüüd suurvee ajal oli muidugi natuke uhkem värk kui muidu.

Juurdepääs praegusel ajal oli suhteliselt nigel. Õieti pole sinna muulgi ajal tapvalt mugav minna aga kui maa on lehtedest ja sopast libe siis võiks öelda, et on pisut hirmuäratav. Teisalt on seal mõni puu ja juurikas, millest kinni hoides saab alla küll. A arvas, et ta vaatab ülevalt aga kui ta nägi, et asi vist on ikka väärt alla tulemist ja mina kogu täiega alla ei sadanud siis ei saa ju asi äärmiselt hull ka olla. Nii et olime siis mõlemad libedal nõlval ja klõpsisime pilte teha 🙂

Edasi me suhtkoht jooksime sest tuul oli nii külm. Mõned vaated Maarjamäelt ja jooksuga edasi tuulevarju.

Enne tuli meil veel ületada sild, mis tuulega näis suisa ohtlik 😀

Ronisime alla ja vaatasime veidi ringi. Päris palju erinevaid lilli õitses veel.

Ussikeel lepatriinuga

Kassisaba ja käokannus.

kollane karikakar

Kes ütleb, et tühermaa ei või ilus olla?

Vaateplatvormilt paistis juba veidike Tallinna panoraamist, suvel pole lehtede vahelt suurt midagi näha.

Läksime mööda klindi pealset rada edasi kuni jõudsime lauluväljakuni.

Ja sealt läksid meie teed mõneks hetkeks lahku. Mina polnud nõus ringiga minema ja A polnud nõus otse üle tee jooksma.  Ehk mina lähenesin hundikuristikule ülalt ja A alt.  Tänu oma isekusele sain ma sealt mäe otsast tagumiku peal alla lasta 😀 Aga miski või keegi peab siin ilmas nalja ka tegema onju. Igatahes oli mu roosa kampsiku ots konkreetselt sopane ja sellega polnud enne kodu suurt midagi teha ka. Kui inimeste sekka läksime peitsin saba osa jope varju 🙂

Aga muidu oli äge, ma järjekordselt pole kunagi varem näinud, et see osa hundikuristikust, kus Siima Škopi pöialpoisid käisid kunagi voolanud oleks.

Nagu ikka ei teadnud ma maast ega ilmast ei ööd ei mütsi. Kui A küsis kumb see õige juga on siis ma olin veendunud, et see ongi. Loogiline ka ju kuna vesi tuleb hundikuristiku ojast. Aga hing ei andnud rahu kodus googeldasin ja sain teada, et tegelikult on tegu joastikuga, nii et mõlemad joad on täitsa joad. Kuigi see teine on minu jaoks alati solgitoru olnud 🙂 Kaardi pealt ka aru ei saa kust kohast see vesi tulema peaks. Aga vähemalt võib öelda, et seda juga ma olen ennemgi voolavana näinud 🙂

Lõpuks lippasime veel jaapani aiast ka läbi. Päris ilus sügisene oli.

Punaste lehtedega pähklipuu, mille pähklid olid ka veidi veidra kujuga.

Kõmpisime natuke maad pargis ka, et jõuda Kumu juurde bussipeatusse.

Tundus nagu poleks väga käinudki aga kilomeetreid tuli tervelt 10. kokku:1266

Advertisements

Rauaniidi hoone ehk EKA uus kodu?!

25.05.2016

Kevadel kui oli veel segadus, kas maja saab EKA-le  või mitte sest “mingi  asi” oli veel õhus, käisin Rauaniidi hoones giidiga tuuril.  Ma isegi täpselt enam ei mäleta, miks või millega seoses seda üritust tehti. Igatahes müüsid tudengid sel päeval seal samas tänava ääres omi asju ka.

Alustasime sisehoovist, kus räägiti hoone ajaloost natuke – ega mul midagi meeles enam ei ole. Niipalju, et see maja on omale järjest “osi” juurde saanud ja vist oli 8 erinevast ajast pärit hooneosa.

siseEsimese asjana viidi meid tuumavarjendisse. Seinad pidavat olema 3 meetrit laiad ja lagi loomulikult ka. Ja seinad olid imeliselt punased.

tuumavarjendEdasi kolasime mööda maja. Meile loeti sõnad peale, et jumala eest ühtki nuppu ega kangi ei näpiks (kõrgepinge oht 🙂 ) ja et keegi kuhugi ära ei eksiks. Poleks just eriti hea teadmata ajaks kaotsi jääda 😀

Nagu hiljem selgus valmistati seal ette juba TASE16 jaoks. Aga sel hetkel meile seda ei öeldud.

naelad

p6rand

niidid

v6rkMõned pildid on majast ka siiski 🙂

cool

elukardetav

helge

tolmu_joonistus

rauaniidi_hoone

raam

treppJa pärast seda lasti meid katusele lahti. Jube ilus vaade, vaata kuhu tahad 🙂

balti_jaam

toompea

vanalinn

sadamTudengid on kohal olnud 🙂

kunstPärast seda pidi kollaste nooltega teed mööda tagasi minema 😀 Ma ei suutnud. Kolasin veel veidi ringi. Aga midagi uut ja erilist ei leidnudki 🙂

niidirullid

toruSel päeval jõudsin ma veel palju asju teha 🙂 Ilm oli ilus ja Kalamajas kasvas palju võililli.

v6ilille_p2rg…ja õitsejaid oli üldse palju

6unapuu6is

kastan

tulpJõudsin jalutades Kadrioru parki. Seal oli igasugu tibusid 🙂

sinikael_part

j22_koskli_pojad

j22_koskel…ja suvine näitus.

kiilid

kuju

s6idukSee eksponaat tekitas päris palju mõtlemisainet, keegi ei saanud aru, mis asi see õigupoolest olema peaks. No minu meelest oli kardin. Sõbranna pakkus pikki aluspükse. Isegi tatiseks taskurätiks on seda nimetatud… 🙂

mm

punaneLõppes päev sellega, et viskasin ühe vene tüdrukuga lendavat taldrikut ja sõbranna sussid kasvasid muru täis 😀

sussid

 

 

Save

Seenelkäik

Olen FB eestimaa seened grupis. Ükskord hõigati välja, et kas keegi oleks huvitatud seenele minekust. Ma isegi ei mõelnud. Ikka tahaks. 😀

Põnev on uusi tutvusi leida ja seenelkäik iseenesest on üks mõnusamaid tegevusi mu meelest.

Kuna ma eriti palju seeni ei tunne. St. neid mida väiksena emme ja issiga metsast välja sai toodud ehk siis eriti palju ei teagi. Mõnda riisikat julgen niisama ka korjata – ilma et ma 100 protsenti teaks, mis see on. Umbes lihtsalt tean, et kasekas või karvane vms.

Võib öelda, et ma oleks esimesel korral üsna väikese saagiga metsast välja tulnud kui mind poleks veidi õpetatud 😀

Kuna ma eriti miskit ei leidnud, siis tegin pilte ja korjasin pohli ka. Igav igatahes polnud.

Limaseened mingisugused.

limaseenLahedalt palju oli samblike, mõnusalt püsti ja puhvis.

sam

lih

samblapuhmadÜks ära seenetanud seen. Ma vähemasti julgeks niiviisi oletada 🙂 On äraütlemata kaunis küll või mis?

seenMingit sorti harik. Osad neist pidavat maitsvad söögiseened olema aga peale vaadates ma neid küll väga süüa ei tahaks, pigem nagu silmale ilus vaadata või nii.

harikPerekond murumunad. kah pisikesena täitsa söödavad.

murumunadKärbseseenest ei saanud ka üle ega ümber.

k2rbseseenSaak polnud väga suur, nii et pärastine seentepuhastamine oli suhteliselt lust ja lillepidu 🙂

Vasakpoolsed seened on oma tarkusega korjatud ehk tatikad, puravikud ja riisikad. Kukeseened ka. Aga kitsemamplit nägin enda meelest esimest korda. St. et ma olen neid suvalisteks sitaseenteks pidanud ja neid mitte tähele pannud 🙂

eileMis siis veel. Ma suutsin kaks korda metsa ära eksida peaaegu. Esimene kord oli suunataju siiki veel alles aga teisel korral olime jõudnud ühe tütarlapsega päris kaugele ja suunast ei teadnud midagi. Õnneks leidsime omad üles ja kui ka poleks siis inimesi oli metsas piisavalt, et metsa me jäänud poleks. Aga jah, peab vist hoolikam olema teinekord 🙂

Sama seltskonnaga käisime teist korda veel seenel. Kõik me olime kuulnud mustadest torbikseentest ja jaht neile läks lahti. Kuigi tegelikult polnud meil erilist aimugi kust neid leida.

Sel korral oli palju külmaseeni. Pidavat olema märk, et varsti enam seeni pole.

kylmaseened

punane_k2rbseseen

harik1šampinjone leidsin ka aga päriselt ei julge neid korjata 🙂

sampinjonTäpiline värvik

seened…ja siis, ja siis… ma leidsin musta torbikut.

torbikmurumunad ilusasti reas.

murukas“kuldne” harik

kolMingi suur põrnikas oli ka metsas 🙂

putukasNoor ufo sarnane kännupess

k2nnupessLeselehe marjad.

leselehtMingi põnev kollane puuseen

kollaneSel korral vedasin koju päris palju seeni, nii et kaks päeva oli puhastamist ja mässamist.

torbikud_kukekadEsimesel päeval läksid kastmesse kollakad kukeseened ja sirmikust sai šnitsel.

Järgmisel päeval tegin puraviku kastme. Praadisin kukeseened ja panin külma. Riisikaid kupatasin mitu korda ja sain paar väikest purki. Aga mustade torbikutega oli lugu kõige hullem. Neid andis alles puhastada. Küll seal oli igasugu tigusid ja muid limukaid, sääsevastseid, ühesõnaga kõikvõimaliku elu ja okkaid ja muud sodi. Aga kui puhtaks said, siis läksid ahju ja said seenejahuks. Tegelikult tahaks veel seenele aga pole vist erilist mõtet enam minna 😀