Tabasalu, Muraste, Rannamõisa trip

Ühel pühapäeva hommikul otsustasime ette võtta ühe pikema jalutamise. Sõitsime bussiga Tiskresse, kust liikusime mööda kergliiklusteed edasi.

See peaks mainima oli üsna igav. Esimene vaatamisväärsus oli Rannamõisa kirik.

Sinna sai sisse ka piiluda.

Jooksime üle tee, et näha Merihobu baari. Baarist polnud midagi alles. Väike majakas oli püsti. Kusagilt tuli hull idee sinna otsa ronida 😀

Et põnevam käia oleks ajasime liblikaid taga, pildistasime lilli jne.

Nõgivaksik

Imikas

Moonid

Et minusugust kannatamatut putukat veidi ohjes hoida viidi mind vahepeal Taari hiidrahnu otsa ronima. Päris suur jurakas oli aga samas otsa ronida sai väga lihtsalt.

Seltsiv tindik

Läksime tee äärde tagasi ja lonkisime mööda kergliiklusteed edasi. Käisime piilusime üht kivikalmet ka aga suvel on see suhteliselt mõttetu ega eriti midagi näha ega aru saada ei ole.

Lollidemaa

Pea 10 kilti tee ääres kõmpimist, keerasime lõpuks ära. Ma ütleks, et matka algus oli küllaltki igav kuigi mulle leiti meelelahutust. Sedasi võiks käia heal juhul kevadel kui kõik kivikalmed ja muu tavaar on nähtaval. Muidu ma täiesti vihkan sellist üksluist kõmpimist

Samas edasine oli täielik kullaauk. 🙂 Mingites kohtades ma olin käinud, mingites ei olnud aga no äge oli see pangapealne  ja -alune.

Jõudsime Muraste paeplatsile. Seal pole ma küll kunagi varem käinud.

Käisime vaatasime treppi kust saab alla kui vaja 🙂 Meie sealt ei läinud.

Läksime hoopis panga serva mööda edasi.

Nägin elus esimest korda pääsusaba.

…ja aasa karuslast

Jumalakäppa nägin ka esimest korda või muidu olen selle millegi muuga segamini ajanud.

Leidsime esimesed maasikad – või peaaegu esimesed, igal juhul nii palju polnud sel aastal varem saanud.

Jõudsime Muraste vaateplatvormile. Seda kohta ma olen igatahes varem ka näinud. Vaadata polnud seal kahjuks eriti midagi. Meri nagu meri ikka.

Läksime alla, et võtta suund Tallinna poole tagasi.

I rääkis, et lapsepõlves oli ta kurereha õisi “küünte värvimiseks” kasutanud. Lähenesime A-ga asjale oma vaatenurgast 😀 Ilus onju

Foto:Ilme

Jõudsime mere äärde. Suuri kive oli, ronida sai, nii et kõik oli kõige paremas korras 🙂

Kividest üle roninud, hakkasid paistma Meriküla uurded. Need olid nii ägedad. Vesi oli kõrge. Igal juhul teadis I rääkida, et tavaliselt uurded vees ei ole ja ligi pääseb kuiva jalaga. Meie võtsime papud jalast ja läksime paljajalu.

Foto:Aire

Ettevaatust okastraat!

Jalanõude riiul

Järgmine vaatamisväärsus oli ka kohe “nurga taga”. Peeter Suure merekindluse helgiheitja Murastes. Meie I-ga tormasime kohe vaatama ja uurima, A jäi randa jalgu puhastama.

Helgiheitja katusele sai ronida, vaade oli ilus. Metsas oli veel mingeid onne, torn ja palju kive.

Olime juba üksjagu ringi vaadanud kui A helistas ja küsis, kus me oleme ja et tema on torni all. Läksime ka torni alla tagasi – ei kedagi.  Käisime ringi hõikasime, mitte kedagi. Läksime alguspunkti tagasi, et ehk on sinna läinud – mkmmm. Kuna helgiheitja on ühes hoovis siis sealt perenaine hõikas, et keegi on helgiheitja otsas. Läksime uuesti vaatama, ainult ühed poisid. Poisid ka võõraid naisi polnud näinud 😀  Helistasin ja kamandasin A alguspunkti, mille peale mulle vastati, et kas sa arvad, et ma oskan sinna tulla või 😀  Lõpuks siiski saime kokku.

Helgiheitja sees.

Helgiheitja kõrval oli üks suur kivi ka, mille otsa ronida ei saanud :/

Foto:Ilme

Läksime mere äärt mööda edasi.

Tuli välja, et seal olid kajakad koos poegadega. Kere peale ei tahtnud saada, nii et ronisime mööda lagunenud treppi pangapealsele.

Üleval oli pime ja kõle metsaalune.

Leidsime ussinaha.

Varsti olime jälle metsa vahelt väljas. Kohe läks kõik ilusamaks kah.

Järgmine suur kivi 🙂

Tilgu sadama juures lubati meid lõpuks pisut puhata ja mängida ka 🙂 Foto:Ilme

Söime kõhud täis. Kuna A-l olid jälle sokid liiva täis või miski muu häda peal siis me läksime I-ga ees minema.

A kuule siia saaks ju otsa ronida.

Tehtud! Ärge teie järgi tehke!

Edasi tundus asi juba tuttavamaks minevat. Eemalt paistis Tilgu kivikülv, seal ma käisin talvel kivide otsas turnimas. Aga et see koobas seal nii lähedal on ma ei teadnud.

Seega koopasse sattusin esimest korda.

Aga kõige pealt tuli pangast alla laskuda. Tarzani tunne tuli peale seal puu otsas kõõludes.

Koopa ees oli palju vett ja seega pidime endal sussid ja sokid jalast koorima. Kotid jätsime kah maha ja asusime teele. Kalda ääres oli vesi küll madal aga jube kivine põhi, nii et läksime vabatahtlikult sügavamasse vette.

Foto:Aire

Foto:Ilme

Ma olin ainuke, kellel püksid kuivaks jäid 😀

Ronisime sama teed tagasi. Nautisime vaadet 🙂 Ma isegi ei mäleta, miks me alt edasi ei  läinud. Seal olid vist kah kajakad?!

Igatahes läksime pisut maad ülevalt, siis jälle alt. Tee äär oli lilli täis.

Külmamailased

(vesi)tähthein

Rada alla.

Jõudsime jaanitule platsile.

Mina sain kiikuda 😀 Foto:Aire

Rand õisluht

Jube ilus puu ja koht.

…ja jälle üles. I tahtis meile mingit sambliku näidata. Trepp oli jube, väsimus vist oli veidi peal juba 🙂

Seda sambliku me muidugi ei näinud. Selle eest leidsin mina pruunika pesajuure. Peale selle oli seal veel palju pisikesi jumalakäppasid.

Maasikaõiesüda.

Tammepahk

Päris väsinud vist veel ei olnud. Sporti jõudsin teha küll 😀

Tallinn paistab.

Edasi tuli juba lõpusprint. Kas jõuame bussi peale või ei. Kui ei siis on vaja tund aega oodata, loota et tee äärest läheb mõni “kaugmaa” buss või kõmpida jala :/

Kähku trepist alla. Foto:Ilme

Jooksusammul Tiskre poole.

Aega küll ei olnud aga ilusat arhitektuuri ikka tähele panemata ei jäta 😉

Jõudsime täpselt minut enne bussi väljumist. Jeee!

Kilomeetreid 24, aasta peale 749

Advertisements

Astangu ja Harku

Oli mingisugune ähmane plaan, et võiks piiluda Harku Karjääri, et kas seal ka midagi põnevat leidub. Peale selle veel Astangu ja kui veel tahtmist on siis Harku mets ja mõis.

Kui Õismäe lõpp-peatusesse jõudsime siis oli kuidagi see Harku karjääri tuhin täiesti üle läinud. Sinna võiks kunagi siiski piiluma minna 🙂

Selle asemel võtsime suuna Astangule. Ma polnud kunagi sealt poolt laskemoonaladudele lähenenud, nii et ma väga täpselt ei teadnud kust sisse peaks põikama. Oletasin, et seal neid radasid võiks ju olla.

Tee ehitus käis täie hooga, nii et polnud kõige mõnusam liigelda, oleks metsa tahtnud minna aga kõik kohad olid liiva-, kruusa- ja muid hunnikuid täis. Mitte kui midagi ei näinud.

Lõpuks tundus mulle, et me oleme piisavalt kaugel. Siis ei jäänud muud üle kui liivakuhjade taguseid vaatama minna.

Isegi kõige ilusama ilmaga leian ma pori üles. Kusjuures see polnud veel see õige rada, et sinna pääseda pidime  üle kraavi hüppama.

Metsa vahel piilusime ühte lagunenud majja. Rohkem ei viitsinud ja no need sääsed….

Tunnelisse piilusime korraks “ukse vahelt”  ja kimasime üles. Üleval polnud ma kunagi käinud, nii et uudistasime veidi ringi.

Seal olid anemooni väljad.

Harilik härghein

Vahepeal pidin ikka ronima ka 😀 (Foto:Kairi)

… ja siis vaatasime jälle lilli, naiste värk 🙂

Varemerohi

imikas

moon

Oleks peaaegu konnale peale astunud aga ta jõudis ennem veeloiku pageda.

Edasi mõtlesime siiski korraks ka Harku mõisast läbi põigata. Tee äärest leidsime mingi kultusekivi

Sipelgate elamurajoon

Seal oli üks mingit jama täis tiik.

Nii kui pardid meid nägid,  suundusid meie poole.

Jõudsime Harku mõisa lähedale. Vaatasime üle kõrvalhooned, mida niisama võibolla ei pane tähelegi ega oska otsida.

(Foto:Kairi)

Seeni leidsime kah. Soomustorik.

Aga üldiselt oli kõik igasugu heina ehk enamasti naati ja kõrvenõgeseid täis :/

Mõisa peatrepp

Mõis ise.

Mõnulesime ja puhkasime jalga.

Mõisajärv

Edasi läbi Harku metsa.

Luited

Kuna meil oli suhteliselt kiire juba siis läksime mööda rada, et kindlasse kohta välja jõuda. Pilte rohkem ei teinud, midagi erilist polnud näha ka. Kilomeetreid tuli umbes 11. Kokku aastas: 693km

Maakodus puhkamas.

Käina. Juuli – August 2016

Sel korral ainult 3 korda jõudsingi maale. Esimesel korral oli meeletu palavus, nii et tööd teha ei jõudnudki.

Läksin punaseid sõstraid korjama, lisaboonusena sain päikest ka võtta. Vennanaine tuli appi kuigi kartis nastikuid. Ta nägi neid mitmeid kordi aga kui mina tahtsin pilti teha polnud ühtki ussi, siili , hiirt, sisaliku, konna… Ainus loom keda ma nägin oli naabrikass ja see tegi ka kiirelt vehkat. Täiesti ebaaus 😀

s6starMarjad korjatud, polnud oksad sugugi tühjad 🙂 Tigusid oli sel aastal kuidagi eriti ohtralt.

teodTikri korjamisest seekord pääsesin. Kõige hullem asi maailmas või umbes nii 🙂

tikkerMõned vaarikad saime ka veel ja selleks päevaks olid minu tööd tehtud. Pikutasin niisama muru peal ja tegin lilledest pilti.

Päevaliiliaid on seal tohutu ports. Osad olid õitsenud ja osad polnud veel hakanud aga ühtteist ikka leidus 🙂

kollane

roosa

kirju

pruunikasPalju flokse on seal ka, igasuguseid värve, lõhn on imeline ja liblikaid meelitavad ka palju kohale.

roosa_floks

putukas

valge_lilla

lollypop

sinineKui tavaliselt olen hästi palju roose pildistanud siis sel aastal mitte eriti.

roosidTokkroosid, mis on aias nagu umbrohud olnud, polnud sel aastal kasvama läinud. Üks vars oli.

tokkMoone oli päris palju..

moon

kupradMinu ühed suured lemmiklilled kosmosed polnud veel eriliselt õide läinud. Seega paar tavalist roosat. Selle eest kasvavad mul need sel aastal rõdu peal, nii et õieilust täiesti ilma ei jää 🙂

kosmosSiilikübaraid on meil maal ka mitut sorti. Kaks püüdsin pildile. Millegipärast jäi uus roheline sort “kahe silma vahele”.

siilikybar

siilikybar1

Suurte dekoratiivsete lehtedega lill, mille nimi mul praegu meelde ei tule – õitseb ka tegelikult päris ilusasti 🙂

suuredlehedpaar kollast tavalist maakoha lille. Ühe nime pole ma kunagi teadnud…

kollane1ja saialill.

saialillLõpuks õnnestus mul ka üks liblikas pildile püüda. See oli teisel või kolmandal korral maal olles. Neid lendas seal ringi hullult palju aga keskpäeval olid nad kõik eriti närvilised ja eks sa püüa neid pildile saada. Üks veidi rääbakas admiral korraks poseeris päevakübaral 🙂 tundub, et lille valis ta ka vastavalt samasuguse aukliku 🙂

admiralKui lillede pildistamisest isu otsa sai võtsin ette köögiviljad.

hernes

hernestomat. Õue tomatid saavad sel aastal varem valmis kui kasvuhoone omad.

tomat

tomKeegi ärkab tomatilehel uuele elule. Mõni ööliblikas äkki?!

nukTilliõiel käis ka vilgas elutegevus.

tillKartuliõis

kaetulpeedimets

peedimetsporgand

porgandÜhe kiili püüdsin ka pildile.

kiil…lõpuks sain ka tõestuse, et siil oli vahepeal külas käinud. Muna oli tühjaks söödud 🙂

munaIgasugu vanu asju meeldib mulle ka pildistada. Sauna uksel on kulumise jäljed…

aegMaalt ära sõites…

2ras6it