Sinilillel :)

Pakri ps matkast said jalad just täpselt nii kangeks, et järgmine päev oli mõnus veidi liigutada. Tegelikult polnud mul plaanis kuigi pikalt ringi liikuda, lihtsalt peotäis sinililli korjata.

Ilm oli ka algatuseks selline, et tundus, et võib ehk midagi sadama hakata, mitte et see mind väga häiriks aga ilmselt oleks ma märksa kiiremini koju jõudnud küll.

Tühermaal kolasin ka ainult põhjusel, et näha kas harilik katkujuur juba õitseb. Minu meelest on need nii ägedad taimed.

Läksin mööda purde tn alla, veidi mööda kose teed edasi ja metsa. Kui Pakri ps. juba oli õitsevaid sinililli küll, siis Tallinnas olid need alles pisikesed ja kinnised. Aga mõned õnnestus leida. Üks kahe õiega ka.

Kuna ma sinililli eriti ei saanud siis tundus nagu mõtetu kodu poole minema hakata. Läksin kolasin hoopis Pirita metsas. Tegelikult tegin suhteliselt sarnase ringi kui klindi peal mõllates, ainult et ilma klindi osata ja tagurpidi.

Märtsis sai veel suusatada.

Selles mõttes mulle aegajalt meeldib samu radu käia, et näed, mis muutub. Paned rohkem detaile tähele kui uues kohas käies.

Lonkisin Scheeli mõisa hoovis

Jõgi oli jäävaba.

Jõe ääres selliseid jäähunnikuid polegi varem näinud.

Kopra tööd oli ka siin seal näha.

Lükati rändrahn seisis endiselt oma kohal.

Ronisin seljataga olevast künkast üles. Võttis kuidagi võhmale 🙂 Tegin väikese pausi ja klõpsisin sarapuust pilte teha.

sarapuu emasõis

Jalutan metsa vahel edasi ja …

Ühe põõsa otsas ripub punutis kui nii võib öelda. Vanad eestlased kutsusid neid jõuluristideks.

Natuke maad edasi rippus juba kaks sellist. Indiaanlased nimetavad neid jumalasilmadeks.

Mind hakkas kohe huvitama, et mis uskumusi siin on järgitud. Vanad eestlased riputasid need kodus üles, et halb energia kinni püüda ja pärast põletasid oma ristid lihtsalt ära. Ma tean, et venelastel on komme oma mitte toimivad talismanid metsa viia kust keegi neid kaasa ei tohi võtta sest siis saad kogu selle halva energia endale.

Need küll tundusid rohkem sellised hiieliste kombed olevat nagu paela sidumine ümber puu. Aga tegelikult pole üldse oluline. Lihtsalt hakkasid silma ja ilusasti on põimitud ka.

Jalutasin üle Lükati silla, ilm läks järjest ilusamaks.

Päike oli nii mõnus ja soe, et venitasin oma jalutuskäigu veidi veel pikemaks ja uudistasin tondi raba.

Sookail

Minu lille korjamise retk oli 12 km pikk kuigi oleks ka umbes poole vähemaga hakkama saanud 🙂

Kokku olen sel aastal erinevatel retkedel lonkinud 301 km.

Save

Advertisements

Ümber linna. Pääsküla-Männiku.

05.03.2017 Piiri matka 4. lõik Pääsküla Männiku. Kokku umbes 8km.

Sel korral polnud kuidagi õiget tuju matkamiseks. Võibolla tulenes see sellest, et paar nädalat tagasi sai seal kandis juba käidud?! Samas kui mõlema käigu marsruut ette võtta siis lõikuvaid kohti tegelikult nii väga palju ei olegi.

Alustasime pääsküla kivisilla juurest. Kusjuures ma jäin ainult 5 minutit hiljaks ja ma polnud ainuke, kes hiljaks jäi. Edusammud missugused 🙂

Läksime mööda vasakpoolset kallast ja see oli ka ainuke koht, kus natuke võsas sai ragistatud. Edasi tulid juba laiad ja vähem laiad “alleed”. Jõudsime eelmisel korral kaua otsitud silla juurde.

Sealt olid ainult mõned sammud prügimäele.

Vaade

Olime Tallinna kõrgeimas punktis. Vähemalt silma järgi vaadatult. Ehk siis kusagil mäe otsas kõige kõrgem koht on 66,6m.

Sel korral läksime mäest alla teiselt poolt, et pääseda “normaalsetele” radadele 🙂 Ainuke väike ponnistus oli see, et sealpool mäge oli keelutsoon ja seega polnud seal sildu, millest üle minna. St. ümber prügimäe on kraav, millest naljalt üle ei hüppa. Õnneks leidsime üsna kiiresti koha kust oli võimalik siiski üle pääseda.

Lonkisime Pääsküla metsa vahel.

Rabaraja ääres. Kuhu minna edasi? Kas vaadata parditiiki või minna mööda piiriposte?

Jalutasime siiski mööda piiri. Siit läks ka tee suhteliselt samaks kätte ära, mis eelmine kord. Lihtsalt sel korral ei olnud siin nii suur liuväli, oli lihtsam sammuda ja sai kiiremini edasi.

… ja ilmselgelt olen ma liiga pikkade jalgadega. Pidevalt avastan, et ma olen “paar kilomeetrit” eespool kui teised. Raske juhus.

Pääsküla torni juures kohtusime murueide tütardega. TTÜ piigad tegid reklaamfilmi.

Edasi käisime aiataguste allikate juures, ronisime “mäkke”, kus meid ootas järgmine piiripunkt ja edasi juba männikule bussi peale.

Kell oli alles “vähe” ja riided olid enamvähem mitte sopased. Otsustasin edasi minna animalainele. Üldises plaanis oli äge üritus. Sai proovida erinevaid animatsiooni variante ja animatsioone ka vaadata 🙂

Liivaanimatsioon.

Krokiid erinevatest koha peal valmistatud nukkudest.

Kuna vahepeal oli ka aeg, kus polnud suurt midagi teha siis käisin Järve metsas jalutamas.

Päikese ümber oli halo. Sel korral küll tervet ringi polnud.

Koju jõudsin jälle pimedas. Õnneks on lõpuks ometi ka kevad käes ja ehk õnnestub  pikemaid retki ette võtta ilma et pimeda peale jääks 🙂

Kui sul tekkis huvi ja tahad ka piiri peal matkata, siis rohkem infot leiab Facebooki lehelt : Saja raja retked.

Eelmised käigud:

(Ametlik kilometraaž/minu kilometraaž)
Iru-Merivälja 11 km
Haabersti, Harku 13km/22km
Harku, Pääsküla, Männiku 6km/15km

Kui sul tekkis huvi ja tahad ka piiri peal matkata, siis rohkem infot leiad Facebooki lehelt : Saja raja retked.

Sel aastal on matkal käidud  222km.

Kopli Liinid ja Rocca al mare.

12.02.2017 (12km/kokku: 165km)

Eelmise päeva matkamisest olid jalad pisut kanged. Plaanisin pisikese tiiru teha. Samas olin täiesti ideetu. Lihtsalt niisama ringi ei viitsi käia mingi motivatsiooni amps võiks ka olla.

Professorite küla selts lisas fb-sse muudkui Kopli liinide lammutatavate majade pilte ja tundus, et seal pole varsti mitte midagi alles. Läksin vaatasin üle. Esmapilgul oli tunne, et kõik majad on alles, peale sepa baari ja graffitiga maja. Mõned hunnikud puitu ja telliskive siiski oli ka.

Kasutasin viimaseid võimalusi trepikodades käia ja ülalt poolt vaadet nautida.

kopli_liin

vaade_ylevalt

koplis

kopli_majad

p6lenud

liinid

kopli_liin1

kopliMõned detailid ka.

detail_numero_uno

punane_lampKõrval olevale kirikule pandi värskelt uued ristid ja tornikiivrid, nii et käisin vaatasin selle ka üle. Pean piinlikusega tunnistama, et mina küll muud aru ei saanud kui seda, et katus oli värvi vahetanud, enne oli see roheline.

treiali

kirik_koplisOtsustasin  Stroomi randa edasi minna. Professorite küla majad on nii ilusad, et koli või ise sinna 🙂

professorite_kylaÜldises plaanis on seal hullult palju ägedaid majasid.

v2rvilineBekkeri Laevatehase tööliskasarmu

barJõudsin mere äärde, oli külm ja vastik. Jääd ei olnud ollagi, vesi loksus kalda ääres. Samas eemal paistis, et ei ole ei vett ega jääd 🙂

mere22res_kopli

kopli_laht… ainul jää pannkoogid

j22_pannkoogidEemalt paistis lapik kivi.

kividmeresja loomulikult pidin ma selle otsa ronima.

kivilSiit maalt edasi tundus, et Rocca  al mareni on jäävaba ala. Ilm enam ei tundunudki nii halb ja nii külm 🙂  Ma ei suutnud seda võimalust käest anda ja otsustasin mööd merepõhja jalutada nii kaugele kui saab või kuni pimedaks läheb vms 🙂

kuson

rada_roccasse

stroomi_vaadeKa siin leidus jääpalle. Palju väiksemad kui Tiskres aga siiski.

stroomi_j22pallid

pallikeJõudsin Mustjõe lähedale. Seal ma ei riskinud üle jää minna ja läbi jõe nagu ka ei tahtnud 😀

mustTagasi ju hoopiski ei lähe 😀 Seega pidin ma jupp maad kõndima, et jõuaks kalda äärde.

korstenTee oli ära lõigatud.

mustj6gi

mustj6gi1Kui mitte tagasi minna siis ainuke variant oli sukelduda pilliroogu.

k6rredMul oli päris hea meel, et veel pime polnud. Ühes kohas tegi jõgi käänaku ja kuna mitte midagi näha ei olnud siis paar sammu enne jõge äkki avastasin, et edasi vist ei maksa astuda 😀 Muidu läks sel kõrte vahel päris hästi.

Ma teadsin, et promenaadil saab mööda treppi üles ja ma üldse ei muretsenud. Päris tore oli see üllatus kui ma avastasin, et trepp on teisel pool jõge ja mina ikkagi üles ei saa.

trpp_teisel_poolPromenaad ise on täpselt nii kõrgel ka, et naljalt üles ei roni. Õrn allaadmise tunne tuli peale. No kui ei saa üles siis tuleb läbi mülka ennast Paldiski mnt-le vedada ja asi ants.

Silt andis lootust. Aga ainult hetkeks 🙂

kollaneKäisin ringi ja uurisin maad. Lõpuks leidsin ühe kivi moodi asja, mille pealt juba õnnestus üles ronida. Inimesed muidugi vaatasid päranisilmil, kuidas üks tsikk kusagilt tee alt ja põõsa vahelt välja ronib aga üldises plaanis oli see naljakas.

ronimineÜle jõe ja trepist alla. Teisel pool oli pilliroo vahel väike rajake ja puha.

rada_pilliroosMööda liivarada edasi.

rada_mere_p6hjasÜks koht oli nagu veidi kahtlane 🙂 Aga siis oli juba nagu suht ükskõik ka, kas vajud läbi või mitte 🙂

j22_ja_vesiKuna ma läbi ei vajunud siis jalutasin pangani, sealt kuni vabaõhumuuseumini ja siis tagasi.

pank1

puu

pank_rocas

tallinnavaade

rocas

 

Save

Save

Save

Save

Save